Rattahooaeg on täies hoos! Nii mõnus on ummikutest stressivabalt mööda kulgeda, nautides päikest ja sooja tuult. Ent ühes sellega on alanud ka jalgrattavarguste kõrgaeg. Politsei andmetel pannakse kõikidest rattavargustest 70% toime just maist septembrini.

Rattavargused on sagenenud ning paraku võib ka sel suvel oodata nende kasvu. Kuivõrd varast ei pruugi peatada ka korralik rattalukk ning varastatud ratta tagasi saamine on vähetõenäoline, võib abi olla kodukindlustusest.

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) major Lilian Palu sõnul alustas politsei selle aasta esimeses kvartalis 51 jalgrattavarguse menetlust. „Seni on rattavarguste arv olnud ootuspärane ja võrreldav eelmiste aastate sama ajaga. Kuna aga jalgrattad muutuvad üha populaarsemaks ja neid on linnapildis aina rohkem, tähendab see ka nende varguste kasvutrendi," rääkis Palu.

Viimase aastaga on jalgrataste ja muude kergliiklusvahendite hinnad hüppeliselt kasvanud. Üleilmsed sündmused on põhjustanud tarneraskusi, mis pärsib uute toodete kättesaadavust. Samal ajal muutuvad rattad aga aina populaarsemaks. Kütusehinnad järjest kallinevad ja inimesed soovivad teha keskkonnasäästlikumaid valikuid. Ka kohalikud omavalitsused on investeerinud järjest rohkem kergliiklusteede rajamisse, mis teeb rattaga liikumise inimestele ohutumaks ja meeldivamaks.

 

Varguste arv aina kasvab

 

Aastal 2023 alustati PPA andmetel ligi 1000 rattavargusega seotud menetlust, mida oli umbes 40 protsenti rohkem kui eelneval aastal. Aina rohkem on ka juhtumeid, mil inimene näeb endalt varastatud jalgratast linnapildis juba uue omaniku käes.

Jalgrataste varguste sagenemise põhjus on Palu sõnul ka see, et turuolukord soosib järelturgu. Järelturul on jalgrataste hinnad taskukohasemad.

“Seega otsib üha rohkem inimesi sobivat jalgratast ostu-müügi kuulutuste kaudu, mis on osaliselt teada-tuntud kui varastatud kaupade müügiplatvormid,” selgitas ta.

 

Kõige olulisem on inimeste enda ennetustöö

 

Eelmisel aastal tekitati inimestele rattavargustega seoses kahju kokku ligi 850 000 eurot. Keskmine kahju oli 800 eurot. Politsei suudab rattavarga tuvastada vähem kui kümnendikul juhtumitest. „Tegu on varguse liigiga, kus omanikul endal on väga suur mõju ja võimalus teha ennetavaid tegevusi, et ta varguse ohvriks ei langeks,” ütles Palu. “Paraku näeme järjest sagedamini seda, et varastatakse ka korralikult lukustatud rattaid nii avalikust ruumist kui ka panipaikadest ja keldritest. Sellisel hetkel tuleb inimesele appi kodukindlustus, mille abil on võimalik vähemalt raha tagasi saada, kui varast tabada ei õnnestu,” lisas Palu.

 

Kodukindlustus aitab varguse korral

 

Swedbanki riskikindlustuse valdkonnajuhi Liina Laksi sõnul katab kodukindlustuse varakindlustus esemed nii kodus, kõrvalhoonetes kui ka väljaspool kodu üle Eesti.  Seejuures tuleks koduse vara kindlustussumma valimisel arvesse võtta mitu olulist aspekti, et jalgratas saaks kindlustatud. 

Laksi sõnul peaks rattaomanik arvestama, et kui ratas asub eluhoones või korteris, on maksimaalne hüvitatav summa lepingusse valitud koduse vara kindlustussumma. “Kui aga ratast hoiustatakse panipaigas, abihoones, garaažis või keldris, siis seal hoitav vara on kaetud 25% koduse vara kindlustussummast,” selgitab Laks. See kehtib juhul, kui panipaik on kliendi ja tema pere ainukasutuses. “Näiteks, kui 2-toalise korteri koduse vara kaitseks on valitud 15 000 eurot, on panipaigas olevate esemete hüvitis maksimaalselt 3750 eurot. Kuna panipaigas hoitakse tõenäoliselt ka teisi esemeid peale jalgrataste, tuleks kokku arvutada kõigi panipaigas olevate esemete taassoetamise väärtus ning seejärel hinnata, kas on vajadus koduse vara kindlustussummat tõsta," rääkis Laks.

 

Enim varastatakse rattaid avalikest kohtadest

 

Ligi pooled rattavargused pannakse politsei andmetel toime avatud ruumis, milleks on avalikud rattaparklad, õppeasutuste rattanurgad ja muud avalikus kohas ratta kinnitamiseks sobilikud kohad.

Avalikus kohas jalgratast hoiustades on Laksi sõnul oluline, et see oleks lukustatud maaga püsivalt ühendatud objekti, näiteks rattahoidja külge ning et koduse vara kindlustussumma oleks kindlustuslepingus valitud piisav, et katta vara väärtus. "Näiteks lukustatud ratas kortermaja trepikojas või ühiskasutatavas panipaigas läheb väljaspool kodu kaasas olevate esemete alla ning sellisel juhul on see kindlustatud maksimaalselt 5% ulatuses koduse vara kindlustussummast," lisab Laks. Samuti tasub kindlustussumma valimisel arvestada sellega, mitu jalgratast on peres. Kahjuks juhtub ka seda, et varastel õnnestub kätte saada mitu jalgratast korraga ning sel juhul tasub jälgida, et valitud kindlustussumma ka sellise kahju kataks.

Kindlustustingimused on seltsiti erinevad, seega tasub tingimusi põhjalikult võrrelda ning vajadusel nõu pidada kindlustusspetsialistiga.

Sarnased artiklid