Eile toimunud Rail Baltica mobiilsuskonverentsil räägiti, kuidas luua dialoog kogukondadega ning ennetada vastuseisu suurprojektidele, olgu selleks uue tehase, tuumajaama või maantee rajamine.

„Ukraina sõda on näidanud, et raudtee võib osutuda eluliiniks. See on üks oluline alus turvatundele ning inimeste ühendamisele,“ rääkis konverentsil Euroopa Komisjoni liikuvuse peadirektor Magda Kopczynska. „10 aastat tagasi tundus paljudele Rail Baltica projekt hullumeelse mõttena, aga nüüd inimesed näevad, et see hakkab realiseeruma. Visioone peab olema ning need tuleb viia ellu, isegi väljakutsete kisute,“ lisas Kopczynska.

Konverentsi paneelarutelus püüti jõuda vastuseni, kuidas leevendada inimeste hirme ja vastuseisu uutele arendustele, eriti suurprojektidele. Rõuge vallavanem Britt Vahter ning Tallinna Ülikooli linnauuringute professor Tauri Tuvikene tõid välja dialoogi ja varajase kaasamise vajadust, et inimesed tunneksid algusest peale ennast projektis osalejana, mitte kõrvalseisjana.

„Eesti inimesed on taandanud ennast tarbija positsioonile, see on suhtumine, et pean saama teenust, aga ei ole ise kuidagi selle teenuse loomisel osaline,“ märkis Vahter ja rõhutas, et seda mustrit on tarvis muuta. „Usalduse loomine on oluline ja see on pikk protsess,“ ütles Tuvikene. „Iga suurprojekt on keeruline, aga protsess tuleb üles ehitada nii, et see oleks võimalikult vähe valus,“ lisas Tuvikene.

Paneelis osalenud TREV2 juht Sven Pertens pidas oluliseks eristada neid, kes on projektide vastu isiklikel emotsionaalsetel või reaalsetel häiringutel tuginevatel põhjustel ja neid, kes on põhimõtteliselt kõigele vastu, nendega tegelemine peabki olema erinev.

„Kõik algab kommunikatsioonist, tuleb mõista kohaliku elaniku muresid ja tuleb neile midagi ka vastu pakkuda,“ rääkis Pertens. Fermi Energia kommunikatsioonijuht Mihkel Loide sõnul on hirm alati halb nõuandja: „Tulebki inimestele näidata, et see asi ei hammusta, ei haise, ei ole inetu.“

„NIMBY on küll aktuaalne probleem üle Euroopa, aga seetõttu peabki olema projekt paljudele vajalik ja realistlikult teostatav,“ rääkis Catherine Trautmann, üleeuroopalise transpordivõrgustiku TEN-T Balti ja Põhjamere koridori koordinaator.

„Venemaa agressiivne käitumine on radikaalselt muutnud inimeste arusaamu, ka Eestis nähakse Rail Balticut üha enam militaarse mobiilsuse seisukohast vajalikuna ja seda vähem on tarvis selgitada, miks seda ehitatakse.“

Konverentsi lõpetuseks andis Rail Baltic Estonia juht Anvar Salomets ülevaate, kui kaugel raudteeühenduse ettevalmistused on ning millised on suuremad probleemkohad. Salomets kinnitas, et hetkel liigutakse tempos, et 2030, aasta detsembris väljub Ülemiste terminalist esimene rong, mis jõuab Pärnusse 42 minutiga ning Riiga alla kahe tunni. Trassile on plaanitud 12 kohalikku peatust ning kavas on käivitada ka auto- ja öörongid.

Sarnased artiklid