Tallinnas tehnoloogiakonverentsi Latitude59 raames toimunud Põhjala süvatehnoloogiaorule (inglise keeles Nordic Deep Tech Valley) pühendatud paneeldiskussioonis rõhutasid Eesti, Soome ja Rootsi esindajad, et Põhjala regiooni riigid peavad oma riigipiiridest rohkem välja vaatama.

Eesti, Soome ja Rootsi ühiseks eesmärgiks on meelitada regiooni süvatehnoloogia valdkonnas tegutsevad teadus- ja ärimeeskonnad, pakkudes ühtse regioonina konkurentsi suurtele turgudele Ameerikas, Aasias ja Euroopas.

Põhjamaadel ja Balti riikidel on suur potentsiaal tõusta Euroopa innovatsiooniliidriteks, kuid väikesed riigid peavad globaalse mõju saavutamiseks kokku hoidma, leidsid diskussioonis osalenud Põhjamaade riskifondi Nordic Science Investments asutaja Matti Hautsalo, Startup Estonia juht Eve Peeterson ja Rootsi innovatsioonikeskuse MobilityXlab juht Katarina Brud. Kuulajatega jagas kogemusi Singapuri süvatehnoloogia liidu kaasasutaja Clara Chen.

Globaalne võitlus talentide ja ressursside järgi on järjest karmistumas ning paneeldiskussioonis osalejad olid ühel meelel, et Põhjamaad ja Balti riigid peavad võtma juhtrolli, kui soovivad konkurentsi eesotsas püsida. Üksi liikumiseks on meie regiooni riigid liiga väikesed, et globaalses konkurentsis läbi lüüa, kuid koos vaadatuna on Põhjaamaade-Baltikumi regioonil suur potentsiaal - kokku on siin elamas 33 miljonit inimest ja see toodab umbes 2 protsenti maailma SKPst.

Põhjamaade riskifondi Nordic Science Investments asutaja Matti Hautsalo tõi paneeldiskussioonis välja, et rahvusvaheline kapital ei tunne huvi Soome või Eesti vastu, vaid regiooni vastu ning tulevikus konkureerivad regioonid, mitte riigid.

“Meie tugevuseks on agiilsed valitsused ning Eesti valitsus paistab siin positiivselt silma, kuid initsiatiiv peab tulema altpoolt. Erasektor, inimesed ja investorid, kes tahavad valdkonnas midagi ära teha, kellel on selge arusaam ja vajadused, siis see jõuab otsustajateni, kes kuulavad ja tegutsevad,” ütles ta.

Aastaks 2030 on Eesti eesmärgiks 500 siin tegutsevat süvatehnoloogia ettevõtet, näiteks  Hiiumaa-suuruses Singapuris tegutseb juba täna 1200 süvatehnoloogiaidu.

Paneeldiskussioonis osalenud ja Singapuri eduvalemit tutvustanud kohaliku süvatehnoloogia liidu kaasasutaja Clara Chen kinnitas, et piiriülene koostöö on süvatehnoloogiate arendamisel ja turule toomisel äärmiselt oluline.

“Erinevalt tarkvaralahendustest ei ole süvatehtoloogiat võimalik luua 24 tunniga ning see vajab väga palju kapitali. Seetõttu on väga oluline erasektori ja suurte korporatsioonide aktiveerimine ning toimiva süvatehnoloogia ökosüsteemi loomine. Kuna Singapuri turg on väike, toetume suuresti oma suurtele naaberturgudele Malaisias ​​ja Indoneesias,” sõnas Chen.

Diskussioonis jäi kõlama, et täna mõtlevad Balti- ja Põhjamaade regiooni riigid eelkõige oma riigi keskselt, kuid rahvusvaheliseks tõmbekeskuseks saamiseks on vajalik koostööl põhinev lähenemine, kuna see võimaldab koondada kogemusi ja parimaid praktikaid ning meelitada regiooni rahvusvahelist kapitali ning tehnoloogiate arendamiseks vajalikke inimesi.

Startup Estonia juht Eve Peeterson rõhutas, et spetsiifiliste oskustega kõrge kvalifikatsiooniga inimeste puudus piirab Eesti võimalusi süvatehnoloogia valdkonnas läbi löömiseks.

“Meil on vaja niivõrd palju erinevaid teadmisi ja kogemusi, et väikeste riikidena ei ole meil võimalik kõiki neid kompetentse ära katta. Ühelt poolt me peame ühendama oma regioonis olevad teadmised ja kompetentsid, kuid teiselt poolt tuleb panna jõud kokku, et olla ka globaalselt paremini nähtavad rahvusvaheliste talentide jaoks.”

Rootsi innovatsioonikeskuse MobilityXlab juht Katarina Brud tõi aga välja, et kõikidel regiooni riikidel on erinevad tugevused ning need tuleb kokku panna. “Süvatehnoloogia startup´i kasvatamiseks on vaja tervet küla ning seda ongi meil vaja. Me peame tegema omavahel rohkem koostööd.”

Peeterson tunnistas, et kuigi koostööd tehakse ka täna, on see tihti nähtamatu, eriti uute tulijate jaoks.

“Väga raske on alustada, kui sa ei tea, kust otsida vajalikke kompetentse, kuidas läheneda teistes riikides olevatele ülikoolidele ja meeskondadele. Täna meil ei ole ühtset suur pilti. Seetõttu peame me oma ülepiirilised initsiatiivid tegema paremini nähtavaks, tuues need ühise katuse alla,” tõi Peeterson välja ühe olulise Nordic Deep Tech Valley loomise eesmärgi.

Diskussioonis osalejad olid ühel meelel, et eduka tehnoloogiakeskuse loomise eelduseks on riikide võime meelitada tipptalente ning parandada kapitali kättesaadavust kõrgtehnoloogiliste iduettevõtete jaoks. Samas leiti, et soov Põhjamaadel ning Balti riikidel koos töötada on tugev ning selle olulisust mõistetakse aina rohkem erinevatel tasanditel, sh arvestades geopoliitiliselt ebastabiilset olukorda. Jäi siiski kõlama mõte, et Euroopa on küll läbi teinud väga suure arengu, kuid võiks siiski olla kiirem, et globaalsetest arengutest mitte maha jääda.

Diskussiooni juhtis Tartu Ülikooli ettevõtlus- ja innovatsioonikeskuse juht Mihkel Tammo.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta