Kümme aastat kestnud Rail Baltica arheoloogilised uuringud said joone alla, avades akna Eesti ajaloo unustatud kihtidesse. Rohkem kui 200 kilomeetri pikkuse trassikoridori ulatuses toimunud uuringud paljastasid iidse elu jälgi – kiviaegne asulakoht Sõjamäel, mis ulatub nöörkeraamika kultuuri aega, ja põllumaad, mida hariti ammu enne kaasaegse tehnoloogia tulekut. Kuigi suurem osa trassist kulgeb maastikel, mis ajaloos suurt kaalu ei kanna, pakuvad need harvad leiud erakordse võimaluse astuda dialoogi meie esivanematega.

Sel sügisel jõudsid arheoloogid Rail Baltica Lõuna-Pärnumaa trassil oma otsingutega lõpuni.

„Lõuna-Pärnumaa maastikuleire käigus keskenduti kõige enam Reiu ja Ura jõgede ületuskohtadele, kus oli eeldus, et jõgede ümbruses on ajalooliselt alati rohkem inimtegevust olnud,“ rääkis Rail Baltic Estonia juhtiv keskkonnaekspert Andrus Paat. „Oluliste arheoloogiaväärtuse tunnustega leide sealt piirkonnast ei tulnud, kuid tuvastati siiski paar ala, kus tuleb edaspidiseid pinnasetöid teha arheoloogi järelevalve all.“

Kogu trassi ulatuses on arheoloogidele suurimat huvi pakkunud kiviaegne asulakoht Sõjamäel, mis tuli kõigile üllatusena välja varasemalt teada olnud piirikivi ümbrust uurides. Rail Baltica uuringute käigus kogutud leidude järgi otsustades on Sõjamäel elatud juba nöörkeraamika kultuuri ajajärgul kiviaja lõpul ehk aastatel 2800-2000 aastat eKr.

Kõige enam on uuritud raudteetrassile jäävaid põllukivihunnikuid, sest potentsiaalselt võis tegu olla rauaaja või kesk- või varauusajal kasutatud alepõldude jäänustega. Mõnes kohas uuriti ka teadaolevaid asulakohti, piirikive ning kiviaedu. Huvipakkuvate aladena tuvastati Röa, Sikeldi ja Raela muinaspõllud ning Sauga jõest põhja poole jääv piirkond. Neis asukohtades on kas juba tehtud või teostamisel arheoloogilised väljakaevamised enne Rail Baltica pinnasetöid. Üldiselt on arheoloogid siiski jõudnud järeldusele, et valdav osa raudteetrassist ei ole arheoloogiliselt huvipakkuv.

„Praegu on meil teadmine, et ehituse ajal enam üllatusi ei tohiks tulla, aga päriselt välistada ei saa, et satutakse mõnele põnevale objektile, mida eelnevalt ei tuvastatud, sest pinnase sisse ei näe enne kaevetöödega alustamist. Kui nii peaks juhtuma, siis tuleb teha täiendavaid uuringuid, aga uute leidude tõenäosus ei ole kuigi suur, sest 350 meetri laiusest raudtee trassikoridorist on pinnasetööd vajalikud üksnes 60 meetri laiusel ribal,“ rääkis Paat.

Arheoloogiliste uuringutega alustati juba Rail Baltica maakonnaplaneeringute koostamise ajal 2014. ja 2015. aastal, mil analüüsiti arheoloogiamuististe olemasolu kõikidel trassialternatiividel. Selle töö käigus analüüsiti arhiiviallikaid, uuriti ajaloolisi kaarte, kohapärimusi, aerofotosid ja prognoositi potentsiaalsete arheoloogiliste huviväärsuste olemasolu. Edasi tehti maastikuleiret koos visuaalse vaatluse, väikesemahuliste prooviaukude ning otsinguvahenditega huvipakkuvates kohtades.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta