Eesti ja Läti koostöös stardib täna pilootprojekt GORSMART, mille käigus arendatakse välja kaks nutikat mereseire platvormi, mis on orienteeritud merereostuse tuvastamisele ning aitavad riikidel koguda reaalajas andmeid merekeskkonna seisundi kohta.
- Veemajandus
- 3. detsember 2024
- Foto: Noblessneri kai Tallinna lahes / Janek Jõgisaar, Bioneer.ee
„Merereostuse tekkimisel on ökoloogilise kaitse seisukohalt esmatähtis olukorra kiire tuvastamine ning reostustõrje operatsioonide vahetu käivitamine,“ selgitas Riigilaevastiku arendusteenistuse direktor Sander Sääsk. Reostuskoldeid merel tuvastatakse täna aga peamiselt visuaalsel vaatlusel ja juhuslike pealesattumiste kaudu, mis muudab mere ökosüsteemid väga haavatavaks. „Reaalajas infot andvate nutipoide abil on võimalik merekeskkonna seisundit märkimisväärselt täpsemalt hinnata ning koguda teadlastele ka selliseid andmeid, mida muul moel koguda pole võimalik,“ hindas Sääsk.
GORSMART projekti raames arendatakse välja uus nutipoi prototüüp, mida saaks tulevikus Eesti ja Läti vetes reostuste operatiivseks tuvastamiseks laiemalt kasutada ning mis aitaks teadlastel koguda järjepidevaid andmeid merekeskkonna pikaajalisemate muutuste kohta. Esimesed testpoid on planeeritud Liivi lahte ja Väinamerre.
GORSMART projekti elluviimist juhib Riigilaevastik, mille põhipartneriteks projektis on Kliimaministeerium ning Läti Hüdroökoloogia Instituut Daugavpilsi Ülikooli juures. Täna kogunevad Tallinnas projekti avakohtumisele lisaks pilootprojekti põhipartneritele ka teised merekeskkonna kaitsega seotud Eesti ja Läti ametid ja huvigrupid, et ühiselt seonduvad eesmärgid ja edasised etapid kokku leppida. GORSMART projekti raames piloteeritavad nutipoid saavad tulevikus olema osa riiklikust mereseire kontseptsioonist Merehunt, mille sisuks on koguda Eesti merekeskkonna kohta reaalajas erinevaid andmeid nii nutipoide kui ka teiste, veealuste monitoorimissüsteemide kaudu.
Projekt GORSMART vältab 42 kuud. Pilootprojekti maksumus on 1,012 miljonit eurot. Projekti rahastatakse Euroopa Liidu Interreg VI-A Eesti-Läti programmist ning riiklikest omavahenditest.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta