Anneli Ohvril Teeme Ära Minu Eesti meeskonnast vastas Bioneeri küsimustele 1.mai mõttetalgute teemadel.

Möödunud aastal ühendasid 50 000 inimest oma jõud, et kodanikualgatuse Teeme Ära raames Eestimaa puhtaks teha. Eelmise aasta aktsioon on saanud veelgi suuremamahulisema järje. Teeme Ära Minu Eesti mõttetalgutele 1. mail oodatakse juba 100 000 inimest. See on väga julge plaan! Nii võite saada ka 100 000 mõtet. Kas Teil on plaanis need mõtted hiljem kuidagi koondada? Mille alusel Te mõtetest valikuid tegema asute? Kes neid valikuid teeb?

Kõik mõttetalgutel väljapakutud lahendused jõuavad Minu Eesti ideepanka, kus igaüks saab nendega tutvuda, neile toetust avaldada ja ka eestvedajaks hakata.

Loodame, et aktiivsed inimesed üle Eesti haaravad ise härjal sarvist ning ideid asutakse ellu viima kohaliku elujärje parandamise eesmärgil.

Samas on plaan ideed koondada ka suuremateks ideede kogumikeks. Olemasolevad ideed viiakse kokku teiste sarnastega ning need saavad omale toeks ekspertide mõjuhinnangud.

2009. aasta lõpus saavad kõik Eesti inimesed anda suurtele projektidele oma toetushääle, et valida välja, mida järgmisel aastal üheskoos ära tegema hakata. Suuremad ideed vajavad kindlasti teostamiseks erinevate sektorite tihedat koostööd ning põhjalikumat ettevalmistamist. Et häid mõtteid ellu viia, soovib Minu Eesti toimkond koostööd teha kõikidega - sealhulgas nii riigi, ettevõtete kui ka kolmanda sektoriga.

Kuidas mõttetalgud välja nägema hakkavad? Kuidas hakatakse valima teemasid, mida inimesed arutama asuvad? Põhiteemade valik on ju väga lai.

Üle Eesti luuakse vähemalt 400 ametlikku mõttekoda, mis reeglina on rahvamaja, kultuurimaja või muu koht, kus inimesed armastavad koos käia. Igas mõttekojas tuleb arutusele 3 ühiskondlikku ja 1 kohalik teema. Teemad on aga vaid selleks, et ühesuguste huvidega inimesi saaksid koondada ühte kohta.

Mõtlemine toimub Minu Eesti jaoks kohandatud avatud ruumi meetodil, kus arutlusele tulevad küsimused püstitavad etteantud teemade alla osalejad ise. Lahenduste leidmise soodustamiseks algavad mõttetalgutel kõik arutusele tulevad küsimused sõnaga “Kuidas”. Peale küsimuste püstitamist valivad osalejad sobiva vestlusringi vastavalt selles arutusele tulevale küsimusele. Inimestel on võimalus osaleda ka mitmes vestlusringis. Vestlusringi peamised tulemused esitatakse ühises lõpuringis ning neist tehakse elektrooniline kokkuvõte.

Minu Eesti üks kaasmõtlejaid Mikk Sarv on öelnud: “Avatud ruumi mõttetalgud on võrreldavad mõttelise prügikoristusega, kus kaua vindunud lahendamata probleemipuntrad tarmukalt esile taritakse ning lahenemisteele lükatakse.”

Kuidas valiti välja mõttetalgute põhiteemad?

Mõttetalgute põhiteemad valmistati ette Eesti parimate ühiskonnateadlaste ning erinevate eluvaldkondade spetsialistide kaasabiga. Teemade sõnastamisel seati eesmärgiks, et need kataksid valdkonnad Eestis, mis Eesti elu parandamisel olulised on.

Kas teemasid on võimalik veel lisaks pakkuda?

Usume, et iga küsimus mahub nende 18 ühiskondliku teema alla. Lisaks on igas mõttekojas ka kohalik teema, mis annab vabaduse mis iganes küsimust esitada.

Ei maksa muretseda, kui südamelähedast teemat oma kodu läheduses asuvas mõttekojas ei ole. Oma küsimuse saab esitada ikka ning kui inimesed koonduvad sinu juurde seda arutama, siis üheskoos leitakse ka lahendus. Nii lihtne see ongi.

Mõttetalgud hakkavad toimuma mõttekodades? Kas ka nn inimesed tänavalt saavad oma tutvusringkonnaga oma isiklikku mõttekoda teha? Mis on mõttekoja tegemise tingimuseks? Kui palju inimesi mõttekoja tegemiseks vaja on?

Lisaks ametlikele mõttekodadele ootame hulgaliselt ka omaalgatuslikke ehk siis inimeste endi initsiatiivil tekkinud mõttekodasid. Kui soovite teha oma mõttekoda, siis leidke mõttekojale oma kojavanem, määrake mõttetalgute pidamise asukoht, maksimaalne osalejate arv, sobiv teema ning seejärel on vaja see vaid ära registreerida.

Kui soovite mõttetalguid vaid oma sõpradega läbi viia, siis pangegi mõttekoja osalejate arvuks oma sõprade arv ning peale registreerumist registreerige ka sõbrad. Soovitame aga anda võimalus ka teistele inimestele teie mõttetalgutele tulla, sest nii saate lisaks huvitavamaid ideid ja uudseid vaatenurki. Oma mõttekoja tegemiseks on samuti vaja vähemalt 3 inimest. Täpsema juhise leiate alates 1. aprillist www.minueesti.ee veebist.

Kas osalejatele on seatud ka mingeid piiranguid? Kas ka koolinoored võivad osaleda?

Igal inimesel sõltumata vanusest, sotsiaalsest kuuluvusest, haridustaustast, keeleoskusest on võimalus selles osaleda. Väga ootame ka koolinoori osalema, kellelt võiks just uusi ja innovatiivseid ideid tulla. Kelleltki ei oodata eelnevat ettevalmistust. Parimad lahendused tulevadki erinevate inimeste koostöös ja ühisel sünergial.

Kas oma mõtteid võivad talgute tegijatega mingil viisil jagada ka need kaasmaalased, kes ei saa kodust välja (nt. füüsilise puudega inimesed). Kas olete plaaninud ka nn veebitalguid?

Jah, on tulemas ka virtuaalsed mõttekojad. Püüame luua võimalused kõikidele osalemiseks, ka välismaal elavatele eestlastele.

Kuidas mõttetalgutega liitumine käib? Miks on vajalik kolmeliikmeline meeskond? Mida peaksid tegema need inimesed, kes sooviksid osaleda, aga kelle sõbrad ei saa või ei taha kaasa lüüa. Kas aitate üksikutel samuti meeskonda leida?

Registreeruda saab alates 1. aprillist kodulehel www.minueesti.ee ning raamatukogudes üle Eesti. Ootame registreeruma vähemalt 3-liikmelisi gruppe, et soodustada sõprade, töökaaslaste ja perede kaasavõtmist. Usume, et igaühel on paar sõpra, kellega liituda. Vajadusel leiab sõpru ka minueesti.ee foorumi kaudu. Kui tõesti ei leia endale sõpru, küll me siis ka selle mure lahendame.

Milline on Teie meelest kõige tähtsam põhjus, miks peaks mõttetalgutel osalema? Miks on oluline, et ka näiteks kõrgelt harimata poemüüja või juba pensionipõlve pidav endine kaevur osaleksid?

See on võimalus tõstatada just need teemad, mis osalejatele tõesti südamelähedased on ja neile muredele ka teostatavad lahendused leida.

Meie riigijuhtimise süsteem ei anna inimestele palju võimalusi riigiasjades kaasa rääkida - me saame vaid öelda “jah” või “ei” poliitiliste parteide poolt väljapakutud loosungitele. Nüüd on võimalus koos teistega arutada tegelike probleemide üle ja neile teostatavaid lahendusi leida.

Pole oluline, milline sotsiaalne või hariduslik taust on osalejatel,  sest just paljude erinevate inimeste koosmõtlemisel tulevadki parimad ideed. Etemaks teeme me ju iseenda ja oma ka kaasmaalaste elu. Kes saakski tavalistest inimestest paremini teada tavaliste inimeste probleeme.

Eestlaste tugevus on läbi ajaloo olnud koostegemine. Loodame, et eestlastel jätkub ka nüüd ühtsust ja jõudu, et lahendada nii enda kui ühiskonna jaoks olulisi probleeme.

Muide, meie teeme seda sellepärast, et me lihtsalt armastame Eestimaad.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta