Hinnanguliselt on pisut enam kui 70 protsenti Eesti vetest ökoloogiliste kvaliteedinäitajate nagu veetaimestik, kalastik, toitainete sisaldus vees jms järgi heas looduslikus seisundis. Eesti veekogude eripäraks on nende looduslikkus ning puutumatus, samas ka äärmiselt suur tundlikkus igasuguse saaste suhtes, sest väiksed veekogud ei talu reostust.

Hiljuti valminud ülevaadete kohaselt mõjutavad veekogusid endiselt peamiselt asulate reovesi, põllu- ja metsamaadelt pärit liigsed toitained ning veekogude paisutamisest, süvendamisest ja veekasutusest tekkivad mõjud.

"Eesti veekogud on ülejäänud Euroopa omadega võrreldes küll heas seisundis, kuid endiselt tuleb tööd teha Läänemere seisundi parandamisega. Probleemiks kõrge lämmastiku- ja fosforiühendite sisaldus," ütles Keskkonnaministeeriumi veeosakonna peaspetsialist Rene Reisner. "Need ained mõjutavad nii merevetikate kui ka taimestiku kasvu rannikulähedases vees. Kõige enam jõuab lämmastikku ja fosforit merre jõgede kaudu meie endi tegevuse tulemusena."

„Läänemere seisundi parandamiseks tuleb merre juhitavaid lämmastikuühendeid vähendada ligi 2100 tonni ning fosforiühendeid umbes 350 tonni. Hinnangud ja analüüsid näitavad, et maismaal olevad veekogud on juba päris heas seisundis, kuid Läänemere jaoks pole see piisav. Me peame oma maismaa veekogud viima veelgi paremasse seisundisse või vaatama üle, kas kehtivad veekvaliteedinormid on Läänemere seisundi paranemiseks piisavad ja rakendatud abinõud mõjusad ka põllumajandusest tuleneva reostuse ohjamiseks,” selgitas Reisner.

Oktoobris toimub Kopenhaagenis Läänemere merekeskkonna kaitse konventsiooni ministrite (HELCOM) kohtumine, kus on plaanis leppida kokku riikide võetavad ülesanded merre juhitava fosfori- ja lämmastikukoormuse vähendamiseks. Eesti osa Läänemere reostuskoormuse vähendamisel sõltub ka veel piiriüleste naabrite panusest ning õhu kaudu levivast reostusest.

Avalikud arutelud kõikides vesikondades oluliste veemajandusprobleemide kohta, kus antakse ka ülevaade vete seisundist ja selgitatakse võimalikke meetmeid vete seisundi parandamiseks ja hoidmiseks, toimuvad Keskkonnaministeeriumis samuti oktoobris.

2015. aasta lõpuks peab kõikide Euroopa Liidu riikide pinna- ja põhjavesi olema heas ja looduslikus seisundis, peaaegu kõik riigid on tänaseks taotlenud erandeid selle tähtaja edasi lükkamiseks mõnede veekogude osas kuni aastani 2021.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta