Karjatamishooajal sagenevad suurkiskjate (hunt, pruunkaru, ilves) tekitatud kahjujuhtumid kariloomadele. Loomaomanik peab tegema kõik endast sõltuva nende kaitseks ja olema hoolas loomade järelevalvel, ohus võivad olla kariloomad, lemmikloomad, mesitarud jm. Keskkonnaamet tuletab põllumajandustootjatele ja talupidajatele meelde, et looduskaitseseaduse järgi hüvitatakse kahju ennetamiseks tehtud kulutused ning vajadusel ka suurkiskjate tekitatud kahju.

Suurkiskja tekitatud kahju eest hüvitise saamiseks tuleb pärast kahju avastamist teavitada kohe keskkonnaameti konkreetse piirkonna referenti, töövälisel ajal teatamiseks leiab kontaktid keskkonnaameti kodulehelt (www.keskkonnaamet.ee). Kahjustuse kvaliteetse hindamise jaoks tuleb hoida sündmuskoht võimalikult puutumatuna, vajadusel võib põllumajandus- või lemmiklooma ravida või hukata.

Pärast teavitamist hindab ekspert esimesel võimalusel kahju ja koostab hindamisakti, millele kantakse võimalikult täpselt kõik kahjustatud objektiga seotud, kahju ennetamiseks tarvitusele võetud ja sündmuskohal kogutud andmed.

Kahjusaajal on võimalus ühe kuu jooksul pärast akti valmimist esitada keskkonnaametile kirjalik kahju hüvitamise taotlus. Ühele kahjusaajale aasta jooksul tekitatud kahjud liidetakse kokku ja otsus suurkisjate kahju hüvitamise kohta tehakse kalendriaasta lõpuks. Kahjud hüvitatakse vastavalt seadusele kuni 100% ulatuses, kusjuures ühele kahjusaajale ühe kalendriaasta kestel tekitatud kahjude kogusummast lahutatakse omaniku omavastutuse määr vahemikus 64−128 eurot aasta kohta.

Seejuures kutsub keskkonnaamet üles kõiki loomapidajaid tegema kõik omavastutusest tuleneva, et ennetada ja vähendada võimalikke kahjusid. Riik kompenseerib ka kiskjakahjude ennetamisele tehtud kulutusi 50% ulatuses. Täiendavat informatsiooni ning abi ennetustööde ja kahjude hüvitamise taotlemisel saab kõikidest keskkonnaameti kontoritest.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta