Fütoplanktoni ehk ookeani ülemistes kihtides elutsevate tillukeste veetaimede kogus on viimase sajandi jooksul märgatavalt vähenenud. Ajakirjas Nature avaldatud artiklis väidavad teadlased, et vähenemine võib olla seotud tõusvate veetemperatuuridega. Sellisele järeldusele jõuti uurides merevee läbipaistvust, mida plankton oluliselt mõjutab, kirjutab BBC News.

Fütoplanktoni hulk väheneb praegu umbes 1% aastas ja see võib osutuda ökoloogiliselt väga oluliseks, kuna plankton on ookeanide toitumisahele alus. Avaldatud uuring on esimene katse uurida globaalseid planktonivarusid nii pika perioodi vältel.

„Me arvame, et ookeanid muutuvad vee soojenedes kihilisemaks,“ ütles uurimismeeskonna liige Daniel Boyce Dalhousie ülikoolist Kanadas. „Taimed vajavad ülalt tulevat päikesevalgust ja alt tulevaid toitaineid. Kui vesi kihistub, siis muutuvad toitained raskemini kättesaadavaks,“ lisas ta.

Fütoplankton on toiduks zooplanktonile – väikestele mereloomadele, kes on omakorda toiduks suurematele mereelanikele.

Secchi ketas

Esimese usaldusväärse süsteemi merevee läbipaistvuse mõõtmiseks töötas välja astronoom ja jesuiidi preester Pietro Angelo Secchi. Kui paavst palus tal oma laevastiku tarbeks 1865. aastal Vahemere läbipaistvust mõõta, kavandas Secchi nn Secchi ketta, mis on ilmselt üks lihtsamaid instrumente üldse. Tegemist on valge kettaga, mis lastakse nii sügavale vette, kuni selle valget värvust enam näha pole.

Erinevad vees olevad ained mõjutavad selle läbipaistvust; põhiline mõjutaja on aga klorofüll – roheline pigment, mis tagab nii mere- kui maismaataimede fotosünteesi.

Pika aja jooksul Sacchi kettaga tehtud mõõtmised on saanud täiendust laevadelt kogutud veeproovide ning viimaste kümnendite jooksul ka ookeani värvust jäädvustavate satelliidipiltide näol. Uuringu lõplikud andmed sisaldavad 445 237 andmekogumispunkti aastatest 1899-2008.

„Uuringu koostamine võttis meil kolm aastat ja me kulutasime palju aega andmete kontrollimiseks, et vältida igasugu „prahti“,“ ütles Boyce. „Põhjapoolkeral kogutud andmed on head ja muutuvad uuritava perioodi lõpus aina paremaks, kuid lõunapoolkera kohta on teave veidi lünklikum“

Alates 1950ndates kogutud kvaliteetsemad andmed on võimaldanud teadlastel kindlaks teha, et selle aja jooksul on fütoplanktoni hulk maailmameres umbes 40% kahanenud. Vähenemist on märgatud pea kõigis maailmamere osades, välja arvatud India ookeanis. Samas on fütoplanktoni hulk oluliselt suurenenud rannikulähedases vees, kus põllumajandusest merre voolavad väetised vee toitainete hulka kasvatavad. Siiski pole üldine kahanemine kaugeltki stabiilne olnud – pikaajalisele kahanemisele vastukaaluks esinevad aastate või kümnendite lõikes ka tugevad kasvutrendid.

Tsüklilised muutused

Mitmed muutused planktoni hulgas on seotud vee- ja õhutemperatuuridega, mida mõjutavad näiteks El Nino, Põhja-Atlandi ostsillatsioon ning Arktiline ostsillatsioon. Nende ringete soojem „ots“ põhjustab tavaliselt planktonikasvu vähenemist, külm faas aga olulist suurenemist.

Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) mereprogrammi juht Carl-Gustaf Lundin leiab, et arvesse tuleks võtta ka teisi tegureid – näiteks viimasel sajandil plahvatuslikult kasvanud kalastamist avamerel. „Loogiliselt võttes peaks intensiivsem kalapüük zooplanktoni hulka kasvatama ja see omakorda peaks viima fütoplanktoni vähenemisele,“ ütles Lundin. „Seega peaks analüüsis arvesse võtma ka kalapüüki.“

Lundini sõnul oleks Dalhousie uurijad pidanud põhjalikumalt analüüsima piirkondi, kus see tegur võib eriti oluline olla. Näiteks Vaikse ookeani idaosa süvaveekerke aladel Peruu lähistel toimub planeedi intensiivseim anšoovisepüük.

Kui uurijate täheldatud trend on reaalne, siis võib see kiirendada ka kliimamuutusi. Fütoplanktoni fotosüntees eemaldab õhust süsihappegaasi ja toodab hapnikku. „Fütoplankton toodab poole hapnikust, mida me hingame, seob endaga süsihappegaasi ja toetab tegelikult kogu kalatööstust. Kui vees on vähem fütoplanktonit, töötab ookean teisiti“ ütles Dalhousie uurimisgrupi liige Boris Worm.

Küsimus on aga, kuidas?

Kui kliima jätkab soojenemist arvutimudelite ennustuste kohaselt, võib oodata fütoplanktoni jätkuvat vähenemist. Daniel Boyce’i sõnul pole see siiski veel kindel: „On ahvatlev öelda, et fütoplanktoni varud kahanevad ka edaspidi. Teisest küljest võivad seda trendi mõjutada ka teised faktorid, nii et ei ole päris õige öelda, et temperatuuri tõus põhjustab fütoplanktoni vähenemist.“

Dr Lundini sõnul võivad mõjud olla siiski väga olulised. „Kui ookeani produktiivsus langeb, siis see tähendab, et ookeanis seotakse ka vähem süsinikku. See on teenus, mida loodus meile praegu tasuta osutab, kuid millest me võime ilma jääda. Ka kalavarud ei jää mõjutamata – need  vähenevad aja jooksul,“ ütles Lundin.

Allikas:
BBC News: Plankton decline across oceans as waters warm

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta