Täna tähistatakse ÜRO eestvõttel iga-aastast ülemaailmset veepäeva, mille seekordne põhiteema on piiriveekogud ja nende kasutamine.

Maailmas on 263 sellist järve või jõge koos oma valgalaga, mis paiknevad mitme riigi territooriumil. Kokku leidub piiriveekogusid 145 riigis, mis omakorda võtavad enda alla peaaegu poole maismaa pindalast.

Selleks, et piiriveekogusid kaitsta ja ühiselt kasutada, on riigid viimase 60 aasta jooksul sõlminud üle 200 rahvusvahelise kokkuleppe. Paljudel riikidel on see aidanud vältida konflikte ja sõdu vee pärast, paraku on viimasel poolsajandil siiski aset leidnud 37 vägivallaga seotud vahejuhtumit vee pärast.

Kuigi kokku on maailmas piisavalt kasutamiseks sobivat magedat vett, on see ebaühtlaselt jaotunud. ÜRO uuringute kohaselt on peaaegu 894 miljonit inimest ehk iga kuues inimene veepuuduses. Samade uuringute järelduste kohaselt elab aastal 2025 ligikaudu 1800 miljonit inimest sellistes riikides või piirkondades, kus on absoluutne veepuudus.

Keskkonnaministeeriumi asekantsleri ning Eesti-Vene piiriveekogude ühiskomisjoni liikme Harry Liivi sõnul raskendavad piiriveekogude kaitse ja kasutamise korraldamist riikide erinevad huvid. Liivi sõnul on Eesti ja Venemaa leidnud oma ühiste piiriveekogude jaoks unikaalse ja maailmas eeskuju pakkuva koostöövormi, mis on edukalt toiminud üle 15 aasta. Eesti kogemustest on piiriveekogude ühist kasutamist õppinud paljude riikide spetsialistid, näiteks Kosovost, Horvaatiast ning isegi Tansaaniast, Ugandast, Keeniast ja Nepalist.

Eesti suurim piiriveekogu on Euroopa suuruselt viies järv Peipsi koos Pihkva, Lämmijärve ja Narva jõega. Veealaseid koostööleppeid on Eesti sõlminud lisaks Venemaale veel Lätiga Koiva jõe Eestis paikneva osa kaitse korraldamiseks ja Soomega Soome lahe kaitse tõhustamiseks.

Eestis veevarudega otseseid probleeme ei ole. Küll aga võib mõnes meie piirkonnas nappida kvaliteetset vett näiteks joogivee tootmiseks või tööstuste vajadusteks. Eesti elanikud on veetarbimisel säästlikud, keskmine veetarve on 80–120 liitrit päevas.

Vaata lisaks ka ülemaailmsele veepäevale pühendatud kodulehekülge http://www.unwater.org/worldwaterday.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta