Mets on taastuv loodusvara ja temast tehtud kaubad on samamoodi taastuvad. Mets seob süsinikku ja temast saadud tooted on mitmes mõttes madalama ökoloogilise jalajäljega, kui mittetaastuvast materjalist analoogsed tooted.
- Maamajandus
- Katrin Jõgisaar, Bioneer.ee
- 7. aprill 2008
- Pildistas Katrin Jõgisaar, Bioneer.ee
Hästi hallatud mets tagab suurel hulgal ökosüsteemiteenuseid ning on seetõttu ühiskondlikult kasutoov. Kui mitte järgida jätkusuutlikkuse põhimõtteid, siis omavad metsast saadud kaubad ka negatiivseid mõjusid.
Maailma Ressursside Instituut ja Maailma Säästva Arengu Ettevõtlusnõukogu teevad koostööd, et tagada usaldusväärne, erapooletu ja kergesti mõistetav info kõikidele asjast huvitatutele.
Erilist tähelepanu pööratakse kümnele võtmeküsimusele:
- toote päritolu,
- tootealase info täpsus,
- toodete legaalsus,
- metsa jätkusuutlikkuse põhimõtetel majandamine,
- eriliste paikade ja õrnade ökosüsteemide kaitse,
- kliimamuutustega arvestamine,
- sobiva keskkonnakaitse rakendamine,
- otstarbekas materjalide taaskasutus,
- teiste ressursside samaaegne otstarbekas kasutamine,
- kohalike kogukondade ja põliselanikega arvestamine.
Säästva metsanduse praktikasse kinnitamiseks on hakatud kasutama keskkonnasertifitseerimise süsteeme, mille alusel väljastatud sertifikaadid annavad tarbijale kindluse, et toode pärineb säästvalt majandatud metsast. Tuntumad vastavad sertifitseerimissüsteemid on Metsahoolekogu (FSC) ja Metsade Sertifitseerimise Kinnitamise Programm (PEFC). FSC ja PEFC annavad välja sertifikaati, mis tõendab, et sertifikaadi omaja on registreeritud kui säästva metsanduse põhimõtete järgija. Esimene Eesti säästva metsanduse kokkulepe töötati välja aastatel 1999–2000 kümnete osapoolte koostööna, hiljem on seda uuendatud. Riigimetsa Majandamise Keskusel on FSC ja PEFC sertifikaat.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
