Läänemeremaade üheks olulisemaks keskkonnaalaseks probleemiks on Läänemere eutrofeerumine ehk rikastumine toitainetega ja taimede ülemäärane kasv. Seda põhjustab peamiselt põllumajandusest pärinevate toiteelementide, lämmastiku ja fosfori sissevool. Tulemuseks on vees sisalduva hapniku vähenemine ning surnud põhjatsoonide teke, kus osade traditsiooniliste eluvormide kadumisega muutuvad toitumisahelad laiemalt.

Viimase saja aasta jooksul on ammendunud hapnikuvaruga alad kasvanud 5000 ruutkilomeetrilt 60 000-ni, mis on ligi 1,5-kordne Taani pindala, kirjeldas täna konverentsil Agroforum Mare Balticum süngetes toonides olukorda Läänemeremaade Nõukogu sekretariaadi peadirektor Jan Lundin. 

Täiendavaks põhjuseks võib pidada ka kliima soojenemisega kaasnevat merevee temperatuuri tõusu. Hilissuvise mere põhjakihi temperatuur on tõusnud kümnendi jooksul keskmiselt 0,4 kraadi. Soojem vesi seob aga atmosfäärist vähem hapnikku ja suurendab samal ajal selle bioloogilist tarbimist kasvatades defitsiiti veelgi. Kokkuvõttes on Läänemere olukord otseselt seotud põllumajandusliku tegevusega. Läänemere tervist aitaks parandada keemiliste väetiste kasutamise vähendamine, veekogude ümber kasutamata maast puhvertsoonide jätmine, orgaaniline põllumajandus või näiteks asukohapõhine väetiste doseerimine GPS-i toel. Põhjalikkusest sõltumata oleneb plaanide tõhusus siiski inimestest, kes neid ellu viivad. 

Konverentsi Agroforum Mare Balticum korraldavad Eesti Maaülikool, Maaeluministeerium, Eesti Põllumajandus-kaubanduskoda, Läänemeremaade nõukogu ja Idapartnerluskeskus koostöös Peterburi Põllumajandusülikooliga. Agroforum Mare Balticum toimub juba neljandat korda.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta