Eesti on üks maailma kõige puhtama õhuga riike: 2012. aasta WHO uuringu järgi on siinne õhk lausa kõige kvaliteetsem, Mauritiuse ja Kanada õhu ees. Et viimase 22 aasta jooksul on saasteainete heitkoguste eraldumine välisõhku tuntavalt vähenenud, selgus ka Keskkonnaagentuuri avaldatud välisõhu saastamise teemalisest väljaandest.

Aastatel 1990-2012 on kõikide peamiste saasteainete  (SO2, NOx, NH3, CO, PMsum ja kaasa arvatud raskmetallide) heitkogused vähenenud, neist kõige enam tahkete osakeste (PMsum) ja vääveldioksiidi (SO2) heitkogused (vastavalt 90% ja 85%).

Tahked osakesed

Tahkete osakeste heitkoguste vähenemise põhjusteks on põletusseadmete efektiivsuse paranemine ning uute heitkoguste püüdeseadmete kasutusele võtmine, eriti põlevkivil töötavates soojuselektrijaamades ja tsemenditootmises. See omakorda on suurendanud kodumajapidamiste osatähtsust tahkete osakeste heitkogustes, kuna üha rohkem köetakse puidupõletamise teel.

Vääveldioksiid

Vääveldioksiidi (SO2) heitkoguste vähenemise põhjusteks on kütusena kasutatava põlevkivi ja raske kütteõli koguste vähenemine ning madala väävlisisaldusega vedelkütuste kasutamine transpordis ja kütmisel.

Kõige suuremat mõju  SO2 heitkoguste vähenemisesse on avaldanud väävlipuhastusseadmete kasutuselevõtt Eesti elektrijaama neljas energiaplokis. Samas eraldub tahkete osakeste ja SO2 heitkoguseid välisõhku jätkuvalt kõige enam Ida-Virumaal (67% tahkete osakeste ja 95% SO2 heitkogustest kogu Eesti kohta). Aastatel 1990−2012 on vääveldioksiidi heitkogused vähenenud ligikaudu 85,2% võrra.

Mis saab edasi?

Kuigi meie välisõhu olukord on viimase 22 aastaga oluliselt paranenud, siis tulenevalt erinevatest rahvusvahelistest nõuetest on Eesti kohustatud vähendama ka edaspidi välisõhku paiskavate saasteainete heitkoguseid.

Loe uuringut!

Septembri lõpus avaldas Keskkonnaagentuur sarjast „Eesti keskkond välisõhu saastamisest rääkiva väljaande „Eestis välisõhku eraldunud saasteainete heitkogused aastail 1990-2012". 

Kirjutis jaguneb kahte ossa, kus esimene osa annab ülevaate peamiste saasteainete heitkoguste muutustest Eestis ning teises osas keskendutakse peamiste majandustegevuste tagajärjel eraldunud heitkogustele.

Kajastamist leiab ka paiksete saasteallikate heitkoguste analüüs, mis põhineb keskkonnaluba omavate käitajate igal aastal esitatavatel aruannetel, mida esitatakse veebipõhisesse välisõhu saasteallikate infosüsteemi OSIS.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta