Viimasel kümnendil oleme näinud mahetoidu turu järjekindlat laienemist kogu maailmas. Euroopa ühine põllumajanduspoliitika tunnustab mahepõllundust keskkonnaalase ja jätkusuutliku arengu strateegiana. Selle tänuväärse trendi taustal on meie kohalik mahetoidu turg alles kujunemisjärgus.

Töötlev tööstus ei ole suutnud tootjate ja tarbijate nõudlusega sammu pidada, mistõttu läheb osa mahepõllumajanduslikku toodangut tavatöötlemisse ja paraku ei jõua kaupluste lettidele mahetootena.

2013. aasta kevadel läbiviidud mahetöötlejate uuring* näitas, et kohalikud mahetöötlejad seisavad silmitsi mitmete tõsiste väljakutsetega, et mahetoidu turul jõulisemalt kanda kinnitada.

2011. aastal müüdi kohalikku ja imporditud mahetoitu hinnanguliselt 20 miljoni euro väärtuses

TNS Emor andmetel oli 2011. aastal, mis on värskeimad kättesaadavad müügikäibe näitajad, mahetoidu osakaal kogu jaemüügis 1,6%, millest Eestis toodetud mahetooted moodustasid marginaalse 0,47%.

Kuigi turul olev kohalikku päritolu mahetoodete valik on mitmekesine - 2012.aastal loendati 853 kodumaist mahetoodet, ei ole mahesaaduste töötlejaid Eestis ikka veel piisavalt. Suurem osa tänastest mahetöötlejatest on mikroettevõtted, kus töötajate arv jääb alla kümne inimese ning mitmed mahetooted valmivad väikses mahus ja eksklusiivse käsitööna.

Mahetöötlejate sektori peamiseks kitsaskohaks on oluliselt kallim lõpptoote hind

Mahetoodete tarbimist mõjutab oluliselt kallim hind võrreldes tavatootega ja tarbijate madal ostujõud, mis tingib väikese nõudluse. Eesti tarbija on hinnatundlik ning ei ole nõus mahetoidu eest oluliselt rohkem maksma, mistõttu võib eeldada, et tänane mahetoidu turg ei ole töötlejate jaoks piisavalt atraktiivne.

Suhteliselt väikesed tootmismahud takistavad omakorda pääsu olulisematele turustuskanalitele, milleks on supermarketid ja suuremad ostukeskused. Ketijaekaubanduse ja ostukeskuste suurem huvi ja avatus võiks stimuleerida mahetöötlejaid ja –tootjaid rohkem kasvama ning uusi tulijaid maheturule sisenema.

Suurendatud mahetoodete kättesaadavus toetab omakorda mahetoodete regulaarset tarbimist. Näiteks arenenud turuga maheriikides nagu Taanis ja Suurbritannias, müüakse suurem osa mahekaubast just suure ketikaubanduse vahendusel, meil aga on asi vastupidine. Seetõttu ei vasta tegelikkus tarbijate ootustele, sest ka Eesti tarbija eelistab turu-uuringutele tuginedes mahetooteid osta suurtest ostukeskustest ja supermarketitest.

Nõrgaks kohaks on väikesed kulutused kaasaegsetele ja uutele seadmetele

Mahetöötlejate uuring näitas, et ettevõtete kasutuses olevad seadmed olid mahetöötlemise tegevuse käivitamisel 85% juhtudel kasutatud või kombinatsioon kasutatud ja uutest seadmetest.

Mis puudutab konkreetseid kasutatavaid tootmisvahendeid ja tehnoloogiad, siis see valdkond vajab kindlasti täiendavaid uuringuid ja võrdlusi teiste edumeelsemate riikide mahetöötlemise sektori praktikatega. Euroopa eksperdid on rõhutanud keskkonnasõbralikkuse orientatsiooni olulisust ja leidnud, et töötlemisettevõtteid tuleks julgustada rohkem juurutada keskkonnasõbralikke tootmismeetodeid ning rakendama keskkonnaalaseid juhtimissüsteeme.

Mahetooraine kasutamine on töötlemise tasandil küll oluline ökoloogiline ülesanne, kuid see ei tähenda veel, et kogu töötlemisprotsess, sh toote pakendamine, keskkonnasõbralik oleks. Just töötlev sektor saab kõige enam mõjutada seda, et lõpptoode moodustaks kvaliteetse ühtse terviku.

Puudus on oskusteabest ja kvalifitseeritud tööjõust, investeeringutest ning kohalikust kvaliteetsest mahetoorainest

Mahetöötlevas sektoris puuduvad sihtotstarbelised riiklikud toetused ja finantsinstrumendid, kuid vajadus nende järele on selgelt olemas. 50% uuringus osalejatest kasutas ettevõtte tegevuse alustamisel mingisugust (kaudset) toetust või pangalaenu ja 35% vastanutest kasutas vähemalt kahte erinevat finantseerimisallikat. Tegevuse laiendamine ja piisava konkurentsivõime tagamine eeldab aga täiendavaid investeeringud.

Suhteliselt tagasihoidlikuks jääb ka mahetöötlejate optimism tuleviku suhtes. Uuring näitas, et 52% küsitletud ettevõtetest pidasid mahetöötlemise sektori tulevikuväljavaateid rahuldavaks või nõrgaks, samas sektorisisest konkurentsi peeti 38% juhtudel väikseks. Mahetoidu globaalsed väljavaated on aga endiselt väga head ja kohalike töötlejate jaoks on just oluline välja murda välisturgudele, mis eeldab senisest enam koostööd.

Maailmas on mahetöötlejad üldjuhul silma torganud innovaatilisusega

Maailmapraktikas on mahetöötlejad võtnud kasutusele kõige uuemaid tehnoloogiaid ja töötlemismeetodeid, olles nii eeskujuks tavatööstustele. Ka meie turult võib leida selliseid innovaatilisi mahetooteid, millele asenduskaubad sisuliselt puuduvad.

Kohaliku mahetootega võiks luua atraktiivse ja visioonilise pildi tuleviku põllumajanduse ja toidutootmise (kvaliteedi)normist, liikudes nii kaugemale pelgalt alternatiivsest tootmisest. Kasvav tarbijate nõudlus ja teadlikkus mahetoodetest ning riigipoolne soosing toetada keskkonnasäästlikku majandamist ja innovaatilist ettevõtlust, loovad soodsad tingimused kohaliku mahetöötlemise arendamiseks.

Me kõik tarbijatena mõjutame läbi oma igapäevaste valikute Eesti tootjate-töötlejate käekäiku. Nagu hiljutisel Eesti Maaülikooli kohaliku toodangu teemalisel konverentsil tõdeti: sinu valikud kas soodustavad või kahjustavad kohalikku majandust.

Põllumajandustootmise arengu seisukohast on eelkõige oluline kohaliku tooraine kasutamine ja sellele lisandväärtuse andmine, mis tagaks tootjatele suurema konkurentsivõime. Sama põhimõte kehtib loomulikult ka Eesti mahetoidu sektoris.

Tunne fakte!

2013. aasta alguse seisuga oli Eesti Põllumajandusametis registreeritud 75 mahepõllumajanduslike saaduste ettevalmistamisega tegelevat ettevõtet, millest osad ettevõtted pakuvad mahetöötlemist teenusena ja oma mahetooteid ei tooda. Artiklis käsitletud mahetöötlejate uuringus osales kokku 27 ettevõtet.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta