Mullusega võrreldes saavad kutselised kalurid tänavu merel püüda rohkem räime ja turska, piirijärvedel aga rohkem latikat, särge ja rääbist.

Kutseline kalapüük toimub meil suures ulatuses iga-aastaste kvootide alusel ja püügivõimalusi jagatakse nii naabrite kui ka paljude teiste riikidega. "Kalapüügi võimaluste suurenemine pole ainult tublide läbirääkijate töö tulemus, oma osa on ka kalade elutingimuste parandamisel. Oleme investeerinud kudealadesse, jõgede puhastamisse, elupaikade laiendamisse ja rändeteede avamisse. See kõik on aidanud kaasa kalade arvukuse kasvule," ütles keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.

Möödunud aasta oktoobris Luksemburgis kokku lepitu kohaselt suureneb Läänemere avaosas Eesti räimepüük 2014. aastal 25 protsenti, 2533 tonni võrra ehk 12 664 tonnini. Liivi lahes võib tänavu räime püüda 66 tonni rohkem ehk 14 186 tonni.

Kilupüüki soovis Euroopa Komisjon läbirääkimiste alguses kärpida 11 protsenti, 25 442 tonnini. Eesti sedavõrd suure vähendamisega ei nõustunud ja kärbe jäi 4 protsendi piiresse. Kilu saab püüda 27 489 tonni.

Eesti kalurid saavad järgmisel aastal turska püüda 1641 tonni, mis on 69 tonni rohkem kui aastal 2013.

Lõhe püügivõimalus mõningal määral väheneb, et võimaldada varude kiiremat looduslikku taastumist erinevates lõhepopulatsioonides. Kokku võivad Eesti kalurid Läänemerest püüda 3589 lõhekala, mis on 283 võrra vähem kui mullu.

Vastavalt novembris Eesti ja Venemaa vahel sõlmitud kokkuleppele Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve erinevate kalaliikide püügivõimaluste jagamise kohta saavad Eesti kutselised kalurid neist järvedest püüda 2926 tonni kala. Mullu püüti 2519 tonni.

Eesti kalurid saavad piirijärvedest järgmisel aastal olulisematest kalaliikidest püüda ahvenat 800, koha 650, latikat 750, haugi 120, särge 350 ja rääbist 25 tonni.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta