Lõppes Ühtekuuluvusfondist kaasrahastatud Kadrina aleviku veeprojekt, mille tulemusel saavad ligi 2200 Kadrina elanikku tõrgeteta tarbida puhast joogivett, teatas Keskkonnaministeerium.
Lõppes Ühtekuuluvusfondist kaasrahastatud Kadrina aleviku veeprojekt, mille tulemusel saavad ligi 2200 Kadrina elanikku tõrgeteta tarbida puhast joogivett, teatas Keskkonnaministeerium.
- Veemajandus
- 21. märts 2012
„Meie eesmärk on, et 2013. aasta lõpuks vastaks joogivesi nõuetele kõigis Eesti asulates, kus ühisveevärk on välja ehitatud. Sel aastal on valmimas veel mitmed projektid, nagu näiteks Maardu linna kaasaegse veesüsteemi väljaehitamine ning Laagri ja Hüüru ühisveevärgi rajamime," rääkis keskkonnaminister Keit Pentus. „Kokku panustatakse Eesti veemajanduse arendamisse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist 425 miljonit eurot,“ lisas Pentus.
Kadrina aleviku veeprojekti käigus uuendati kolm puurkaev-pumplat puurkaev-pumpla-veetöötlusjaamadeks koos veereservuaaridega. See tagab ligi 2200 Kadrina elaniku nõuetele joogiveega varustamise ning tuleõnnetuste korral kustutusvee olemasolu. Ligi 100 inimesele loodi võimalus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks.
Projekti “Kadrina aleviku veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine” käigus uuendati ja ehitati kokku ligi 3,3 km kanalisatsioonitorustikku ning 1,4 km veetorustikku ning paigaldati üks reoveepumpla. Torustike uuendamise tulemusel vähenes reoveepuhasti ülekoormus ning varasemate lekete kaudu tekkinud puhta vee kadu ja põhjavee reostuse võimalus.
Karmistuvad nõuded reovee puhastamisele tingisid aastal 2000 ehitatud reoveepuhasti uuendamise, mille käigus laiendati puhastit, rajati uus reoveepumpla ja vahetati välja seadmed. Nüüdsest vastab puhastist väljuv heitvesi nõuetele ning loodud on võimalus lämmastiku ärastamiseks. Reoveepuhasti uuendamise käigus ehitati välja ka varem vallas puudunud purgimissõlm.
Projekti maksumuseks kujunes ligi 1,66 miljonit eurot, millest 71,23 % olid Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi vahendid, omaosaluse tagas Kadrina Vallavalitsus.
Tööde peatöövõtjaks oli Nordecon AS ning oluliseimaks alltöövõtjaks Arco Ehitus OÜ.
Projekteerimistöid teostas SWECO Projekt AS. Projektijuhtimisüksuse ja omanikujärelvalve teenust osutas Vealeidja OÜ.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta