“Kõikides Eesti piirkondades on keskkonna vallas mõni eurorahade abil tehtav projekt käimas või juba lõpetatud. Olgu siis näiteks veevärgi korda tegemine, soojatrasside uuendamine, prügimägede sulgemine, keskkonnaharidust pakkuvate keskuste loomine. Tänu sellele on saanud mitmed keskkonna valdkonna mured lahenduse ja suur hulk inimesi tööd. Möödunud aasta detsembris maksime taotlejatele välja 29,5 miljonit eurot, mis on läbi aegade kõige suurem kuine summa,” ütles keskkonnaminister Keit Pentus.

Minister pidas heade tulemuste põhjuseks eelkõige tõhusamat koostööd ministeeriumi ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse vahel ning KIKi sisemisi ümberkorraldusi. “KIK on muutnud järelevalvet projektide teostajate üle oluliselt rangemaks ning panustanud probleemide lahendamisse nii inimesi kui ka aega. Eriti hea märk on see, et väljamaksed on järjest suurenenud hoolimata keerulisest olukorrast ehitusturul, kus hindade oluline kallinemine, pankrotid ja lepingutest loobumised on tavapärane nähtus,” rääkis Pentus.

Kogu 2007–2013 perioodi keskkonnaalaste struktuuritoetuste osas on rahastamisotsuseid tehtud 563 miljoni euro ulatuses. Sellest on 2011. aasta lõpu seisuga välja makstud 156,5 miljonit eurot.

Eurotoetuste jagamist mõjutab keskkonnavaldkonnas asjaolu, et suuresti on tegemist mahukate taristuprojektidega, mille ettevalmistamiseks kulub vähemalt paar aastat ning alles seejärel on võimalik väljamakseid teha. 2011. aastal jõudsid nii kaugele näiteks paljud veemajanduse projektid, mis moodustavad olulise osa kogu elukeskkonna arendamise rakenduskavast.

Mitmed olulised tegevused said eelmisel aastal juba ka edukalt lõpetatud, seal hulgas Pärnu Rääma prügila sulgemine, Otepää linna veemajandusprojekt, Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosa kaugkütte trasside rekonstrueerimine, Orissaare katlamaja ümberehitamine turbaküttelt hakkpuidu kütusele ja Haeska rannaniidu loodusliku mitmekesisuse säilitamise projekt.

Lisaks EL struktuuritoetustele maksti möödunud aastal välja üle miljoni euro Norra ja EMP finantsmehhanismi vahendeid.