Võrreldes eelmise suure tormiga 2010. aasta augustis ei ole jõulude ajal ja uue aasta eel Eestis puhunud tugevad tuuled riigimetsades väga laiaulatuslikke kahjustusi tekitanud. Kokku tegi viimane torm lagedaks 110 hektarit riigimetsa, põhiliselt Lääne-Virumaal.

„Peamine osa tormikahjustustest, mida esmajärjekorras üles töötama asutakse, paiknebtaas Lääne-Virumaal. Kannatada said juba varasemate tormidega hõrenenud metsad ja ka vanad looduskaitse all olevad kuusikud,“ andis kahjustatud aladest ülevaate RMK juhatuse liige Tiit Timberg. „Kokku hindame, et erakorralist lageraiet tuleb teostada 110 hektaril, mis on umbes 1% riigimetsa aastasest lageraiemahust. Hinnanguline puidumaht sellistelt aladelt on 25 000 kuupmeetrit,“ lisas Timberg.

„Tugevasti kahjustatud metsa raiumisel saadava puidu hinnanguline maksumus keskmise turuhinna alusel on 1,1 miljonit eurot. Tuginedes varasemale kogemusele väheneb palgi osakaal 10-15% ja selle võrra suureneb küttepuidu osakaal,“ selgitas RMK puiduturustusosakonna juhataja Ulvar Kaubi.

Peaaegu kõikjal Eestis on tormituuled puid pillutanud ka üksikult või gruppidena. „Sellist tormikahjustatud puitu, mida sanitaarraie korras on vaja koristada, on riigimetsas hinnanguliselt 40 000 kuupmeetrit,“ ütles Tiit Timberg. Ka neid kahjusid on kõige rohkem Lääne-Virumaal (14 000 m³) ja Järvamaal (5700 m³), aga ka Harjumaal (6600 m³) ja Tartumaal (4000 m³). Mujal on mahud väiksemad ja praktiliselt jäid tormist kahjustamata metsad Läänemaal, Saaremaal ja Hiiumaal.

Võrdluseks, 2010. aastal vajas augustikuus möllanud tormi tõttu lageraiet 670 hektarit metsa puidumahuga 150 000 m³ ning tugevaastmelist sanitaarraiet tehti 1500 hektaril (35 000 m³). Ka toona said põhiliselt kahjustatud Lääne-Virumaa riigimetsad.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta