Võrumaale Kärinä külla Nopri Talumeiereisse kogunes 16.juunil 50 talutoidu tootjat ja müüjat, et tööseminaril „Kohalik toit tarbijani 2020 – kuidas?“ arutada võimalusi talutoidu paremaks jõudmiseks tarbijateni. Päeva lõpuks sõnastati ühe vajaliku tegevusena ettepanek koostada põllumajandusministeeriumi eestvedamisel kohaliku toidu riiklik ja regionaalne strateegia.
Võrumaale Kärinä külla Nopri Talumeiereisse kogunes 16.juunil 50 talutoidu tootjat ja müüjat, et tööseminaril „Kohalik toit tarbijani 2020 – kuidas?“ arutada võimalusi talutoidu paremaks jõudmiseks tarbijateni. Päeva lõpuks sõnastati ühe vajaliku tegevusena ettepanek koostada põllumajandusministeeriumi eestvedamisel kohaliku toidu riiklik ja regionaalne strateegia.
- Toit ja aiandus
- 20. juuni 2011
Tööseminari korraldas MTÜ Maitsev Lõuna-Eesti, mille juhatuse liige, Nopri Talumeierei peremees Tiit Niilo ütles, et kohaliku toidu paremaks jõudmiseks tarbijani on vaja teha senisest suuremat koostööd nii tootjate kui riigi tasandil. „Kohaliku toidu riikliku ja regionaalse strateegia väljatöötamine on meie nägemuses üks võimalusi, kuidas saaks senisest tõhusamalt talutoidu tootjate tegevusele kaasa aidata,“ lausus Niilo. Ta lisas, et kohaliku toidu strateegia ja tegevuskava koostamine ning eelarvevõimaluste leidmine võiks olla põllumajandusministeeriumi üks prioriteete uue maaelu arengukava (MAK) koostamisel.
Seminaril osalenud põllumajandusministeeriumi esindajad väljendasid seisukohta, et kohaliku toidu strateegia koostamine võiks tulla kõne alla järgmise MAK perioodi raames Eesti Toidu jätkuprogrammina. Ehkki täna ei ole olemas kohaliku toidu turustustoetusi, on ministeerium teadvustanud selle teema olulisuse ning püüab sellesse panustada läbi ühistegevuse toetamise.
Lisaks kohaliku toidu strateegia koostamise vajalikkusele toodi töögruppides ja seminaripäeva lõpus välja veel mitmeid tegevussuundi: sh lasteaedade, koolide ja hoolekandeasutuste toetamine kohaliku toidu tarbimisel, tihedam koostöö talutoidu tootjate ja turismitalunike vahel jpm.
Ühe olulise aspektina jäi kõlama ka vajadus arvestada senisest enam piirkondlike eripäradega ja võimaldada eritingimusi talutoidu tootjatele toetuste taotlemisel ning erinevate nõuete täitmisel, mis aitaks kaasa pere- ja mikroettevõtete arengule, väärtustaks maaettevõtlust, tõstaks esile paikkondlikku traditsioonilist toidukultuuri ja toetaks talutoidu tootmist.
Eestis on sadu kohaliku toidu tootjaid ja kümneid tuhandeid kohaliku toidu tarbijaid. Talutoidu turustamiseks kasutatakse erinevaid müügiviise ja kanaleid, üldjuhul omasugustega koostööd tegemata. MTÜ Maitsev Lõuna-Eesti ja mitmed kohaliku toidu müügiga tegelejad on jõudnud aga äratundmiseni, et talutoidu tootjatel ja müüjatel oleks vajalik rohkem koos mõelda ja planeerida müügiviise, mis toimiksid edukalt tulevikus.
Seminaril „Kohalik toit tarbijani 2020 – kuidas?“ osalesid MTÜ Maitsev Lõuna-Eesti liikmed ja koostööpartnerid, sh Lõuna-Eesti Toiduvõrgustik, Uma Mekk toiduvõrgustik, Peipsiveere Köögiviljaühistu, Liivimaa Lihaveis, Kirderanniku Koostöökogu, samuti talutoidu vahendajad, Eesti Maaülikooli ja põllumajandusministeeriumi esindajad jt. Kõneldi talutoodete müügist ja erinevatest turustuskanalitest väiketootjate näidete põhjal, tutvustati teiste Euroopa riikide kogemusi ja arutati ühistegevuse võimalusi. Korraldamist toetas projekt „MTÜ Maitsev Lõuna-Eesti tootjatevõrgustiku suurendamine ja tugevdamine“.
MTÜ Maitsev Lõuna-Eesti on loodud Lõuna-Eesti viie Leader tegevusgrupi ning tootjate poolt. MTÜ eesmärgiks on kaasa aidata Lõuna-Eesti väiketootjate võrgustiku arendamisele, soodustada ühist turustamist ja leida uusi müügikanaleid. MTÜ avas 2010. aasta augustis väiketootjatele müügikoha Tartus Lõunakeskuse taluturul, kus müüakse kvaliteetset ja ausat Eesti talukaupa – st toodangu tooraine pärineb kindlast talust või toode on valmistatud kas talus või tehakse töötlemisel koostööd väiketootjaga. Taluturul pakutakse võimalikult laia tootevalikut aiasaadustest piima-, liha- ja pagaritoodeteni, samuti mett, mune jm.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta