2010. aastal valmis mitu suuremahulist ühisveevärgi ja kanalisatsiooniprojekti, mis tagasid kvaliteetse joogivee ja kanaliseerimisvõimaluse linnade ja suuremate asulate elanikele. Tänavu hoogustub torustike rajamine ka väiksemates asulates ja külades, teatas Keskkonnaministeerium.

“Tänu hoogsale vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ehitamisele ja uuendamisele ning veepuhastussüsteemide rajamisele on kvaliteetne joogivesi tagatud ligi kolmveerandile Eesti elanikest,” ütles keskkonnaminister Jaanus Tamkivi. “Ka on kanalisatsioonitorustike rajamine ja reoveepuhastite rekonstrueerimine oluliselt vähendanud keskkonna reostumise ohtu.”

Suurimad veeprojektid käivitusid Euroopa Liidu eelmisel programmiperioodil ehk aastatel 2004–2006, kui ühisveevärgi ja kanalisatsiooniprojekte rahastati ligi 281 miljonit euro (4,4 miljardit krooni) ulatuses. EL abiraha moodustab sellest 85%. Tänaseks on enamus projektidest kas lõppenud või kohe-kohe lõppemas. Näiteks möödunud aastal lõppes Kohtla-Järve piirkonna reoveekäitluse uuendamine, mis maksis ligi 40 miljonit eurot.

Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamine ja rekonstrueerimine lõppes ka Hiiumaal ja Saaremaal. See toimus Läänesaarte alamvesikonna vee- ja kanalisatsioonisüsteemide projekti raames, mille kogumaksumuseks kujunes ligi 28 miljonit eurot.

Üks suuremaid 2010. aastal lõpetatud projekte oli Matsalu valgala piirkonna veeprojekt (ligi 53 miljonit eurot). Projekti tööd keskendusid seitsmesse omavalitsusse: Haapsalu linna, Ridala, Risti, Taebla, Oru, Noarootsi ja Vormsi valda, kus rekonstrueeriti ja ehitati 40 km veetorustikku ja 46 km kanalisatsioonitorustikku.

Emajõe ja Võhandu jõe valgala veemajandusprojekti (kogumaksumus ligi 64 miljonit eurot) raames valmis mullu 47 km veetorustikku ja 52 km kanalisatsioonitorustikku Põlvas ja Põlvamaal, Tartus ning Jõgevamaal. Lõpule jõudis suuremahuline vee- ja kanalisatsioonisüsteemide väljaehitamine Elvas ning korrastamistööd Ülenurmel, Tõrvandi ja Nõo asulates. Tänavu lõpetatakse Võru linna reoveepuhasti rekonstrueerimine.

Kõikide nende projektide suurrahastaja on Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond.

“Nii sellel kui ka järgmisel aastal jõuavad lõpule veel 36 ühisveevarustuse ja kanalisatsiooniprojekti projekteerimis- ja ehitustööd kokku 430 miljoni euro ulatuses,” ütles Tamkivi. Ta lisas, et kohe on käivitumas veel 22 rahastamisotsuse saanud projekti ning rahastamistaotlus on Keskkonnainvesteeringute Keskusele esitatud 24 projekti kohta. Kokku investeeritakse ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemide arendamisse ja rekonstrueerimisse aastaks 2013 koos toetuse saajate omaosalusega ligikaudu 543 miljonit eurot (8,5 miljardit krooni).

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta