Teadmised on kasvanud eelkõige eesitkeelse elanikkonna seas ning teadlikumad on alla 50aastased, kõrgema haridustaseme ning sissetulekuga inimesed. Veidi on paranenud ka isikliku riski tajumine.

„Tore on tõdeda, et probleemi olemust – seda, et HIV ja AIDS pole ainult narkomaanide ja seksuaalvähemuste haigus – hakatakse aasta-aastalt rohkem tajuma ja teadvustama. 68% elanikkonnast usub, et ka tema või tema lähedaste nakatumine HI-viirusesse on võimalik. Selliste inimeste osakaal on kahe aastaga tõusnud 10% võrra,“ selgitas TNS Emori uuringuspetsialist Jaana Helm. 

Küll aga ei kajastu positiivsed tendentsid inimeste tegelikus käitumises. Nende osakaal, kes on astunud reaalseid samme enda või oma lähedaste HIVsse nakatumise riskide vähendamiseks, ei ole suurenenud. Näiteks ei ole viimastel aastatel muutunud HIV-testi teinute osakaal ega lisandunud neid, kes oleksid HIV teemal kõnelnud oma lähedastega.

„Murettekitav on see, et 75% käesoleval aastal küsitlusele vastanuist kinnitas, et ei ole kunagi teinud HIV-testi. HIV-test on ainus viis teada saamaks, kas ollakse nakatunud, sest HI-viirus võib organismis püsida märkamatuna pikki aastaid, omamata sümptomeid. Hetkel on Eestis hinnanguliselt 4000 HIV-positiivset, kes ei  ole oma nakkusest teadlikud Testima peaks igaüks, kellel ette tulnud kaitsmata seksuaalvahekordi,“ rõhutas Mairi Jüriska, koalitsiooni „Ettevõtted HIV vastu“ eestvedaja.

Uuringu läbiviija  Jaana Helmi sõnul eksisteerib inimestel endiselt põhjendamatuid hirme. „Veidi enam kui kümnendik peab nakatumist tõenäoliseks erinevates olmesituatsioonides ning koguni 26% usub, et HI-viiruse võib saada ka sääsehammustuse kaudu. Kasvav teadlikkus ja probleemi tajumine hoiaku tasandil kahjuks ennetavas käitumises veel ei peegeldu. Seega on jätkuv töö selles vallas kindlasti oluline – ühelt poolt põhjendamatute hirmude leevendamiseks, teisalt ennetava käitumise vajalikkuse tajumises ning konkreetse käitumiseni jõudmiseks.“

TNS Emor viib koalitsiooni „Ettevõtted HIV vastu“ aktiivse liikmena taolist uuringut läbi mitmendat korda, et pakkuda infot, millele toetuda teavitustöö hindamisel, edasiste tegevuste planeerimisel ning sihtide seadmisel. Uuringuprojekt annab võimaluse võrrelda inimeste teadlikkust, riskitaju ja riski ennetavat käitumisega seotud arenguid alates 2005. aastast.

5. ja 6. juunil on igaühel võimalik rakendada teadmine testimise vajalikkusest tegudesse ning lasta end viies linnas (Tallinnas, Tartus, Narvas, Pärnus ja Jõhvis) HIV suhtes tasuta ja anonüümselt testida kiirtestiga (lisainfo www.hiv.ee) Tavatesti tegemine on samuti tasuta ja anonüümselt kõigile kättesaadav AIDSi-ennetuskabinettides (lisainfo: www.terve-eesti.ee).

Uuringuaruanne on kättesaadav veebis: http://bit.ly/9ylF6H