Metsaühistud ja erametsaomanikud saavad toetust nii metsa hoolduseks kui suitsetamis- ja lõkketegemiskoha rajamiseks.  

Eile allkirjastas põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder määrused, mis kehtestavad metsa majandusliku väärtuse parandamise ning kahjustatud metsa taastamise ja metsatulekahju ennetamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsema korra.

Metsa majandusliku väärtuse parandamiseks saab toetust taotleda kuni 30-aastase noore metsa hooldusraieks, kasvavate puude laasimiseks, metsa uuendamiseks selle liigilise koosseisu parandamise eesmärgil, ulukikahjustuste ning metsapuude taimehaiguse ja -kahjustuste ennetamiseks, samuti metsatehnika ja metsatarvikute soetamiseks.

Toetuse maksimaalne suurus on metsatehnika soetamisel 3 129 320 krooni taotleja kohta programmperioodil (2007−2013), kuid mitte rohkem kui miljon krooni kalendriaastas, hooldusraie korral 2500 krooni hektari kohta, puude laasimise korral 2200 krooni hektari kohta ning metsa uuendamise korral 16 600 hektari kohta.

Kahjustatud metsa taastamise ja metsatulekahju ennetamise investeeringutoetust võivad metsaühistud ja erametsaomanikud taotleda maapiirkonnas paikneva loodusõnnetusest või tulekahjust kahjustatud metsa tootmispotentsiaali taastamiseks: uue metsakultuuri rajamiseks, looduslikule uuenemisele kaasaaitamiseks, metsakultuuri hooldamiseks, tulekaitseobjekti tähistamiseks, tuletõrje veevõtukoha teenindusplatsi ja veevõtukohale juurdepääsutee korrashoidmiseks, tuletõkestusriba või -vööndi rajamiseks ja korrashoidmiseks ning suitsetamis- ja lõkketegemiskoha rajamiseks ja tähistamiseks.

Toetuse maksimaalne suurus on uue metsakultuuri rajamise korral kuni 29 900 krooni hektari kohta, looduslikule uuenemisele kaasaitamise korral 2400 krooni hektari kohta ning metsakultuuri hooldamise korral 2100 krooni hektari kohta, ühe suitsetamis- ja lõkketegemiskoha rajamiseks ja tähistamiseks kõige rohkem 78 233 krooni ning mitte rohkem kui 312 932 krooni taotleja kohta arengukava programmperioodil kokku.

Nimetatud toetusi on erametsaomanikud ja metsaühistud saanud taotleda alates 2008. aastast.

Eesti on Euroopas erandlik riik, sest siin saavad metsaomanikud taotleda nii siseriiklikke kui Euroopa Liidu toetusi. Eesti maaelu arengukava (MAK) 2007−2013 raames on võimalik taotleda kolme erinevat toetust: peale metsa majandusliku väärtuse parandamise investeeringutoetuse ning kahjustatud metsa taastamise ja metsatulekahju ennetamise investeeringutoetuse saab küsida toetust ka Natura 2000 erametsamaale.

Taotlusi võtab vastu, menetleb ja teeb ettepaneku PRIA-le toetuse väljamaksmiseks Sihtasutus Erametsakeskus. Toetused maksab välja PRIA.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta