Kolmapäevast, 17.-19. veebruarini toimub Keskkonnaministeeriumis Läänemere konventsiooni looduskaitse ja bioloogilise mitmekesisuse (HELCOM HABITAT) 12. kohtumine, kust võtavad osa kõigi Läänemere-äärsete riikide ja Euroopa Komisjoni keskkonnadirektoraadi esindajad ning vaatlejaorganisatsioonid.

Eestis toimub selline kohtumine esmakordselt. Kohtumise eesmärk on anda looduskaitse töörühma panus maikuus toimuvaks HELCOM-i ministrite kohtumiseks Moskvas.

„Põhiline arutlusele tulev teema on kaitstavate merealade võrgustiku seisundi ja ökoloogilise sidususe hindamise raport,“ ütles Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna spetsialist Liina Vaher. „Samuti vaadatakse üle HELCOM-i punase nimekirja projekt, võõrliikidega seonduvad küsimused ja bioloogilise mitmekesisuse indikaatorid,“ märkis ta.

Liina Vaheri sõnul on Eestis Läänemere kaitsealadeks nimetatud 7 ala: Lahemaa, Pakri, Väinameri, Kura Kurk, Hiiu Madal, Vilsandi ja Pärnu laht. Kõik need alad kuuluvad ühtlasi Natura 2000 võrgustikku. Lisaks on Väinameri suurim Läänemere kaitsealade võrgustikku kuuluv merekaitseala.

„Kuigi Läänemere kaitsealasid on nimetanud iga Läänemere-äärne riik, on vajakajäämisi nende alade tegeliku kaitse tagamisega, kuna puuduvad kaitse-eeskirjad ja kaitsekorralduskavad,“ täpsustas Vaher. „Ka on enamik kaitsealadest moodustatud rannikumerre, jättes tähelepanuta avamerealad, kus samuti võib väärtuslikke elupaiku ja erinevatele liikidele olulisi alasid leiduda.“ Vaheri sõnul tuleb just nendele kitsaskohtadele edaspidi keskenduda.

Helsingi Komisjon ehk HELCOM korraldab rahvusvahelist koostööd Läänemere keskkonnakaitse konventsiooni alusel Läänemere merekeskkonna kaitseks. Konventsiooni eesmärk on kaitsta Läänemere piirkonna merekeskkonda kõikide reostusallikate eest. Eesti ühines konventsiooniga 1992. aastal, konventsiooni täitmist korraldab Keskkonnaministeerium.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta