14. korda toimuvale konkursile esitati tänavu 41 kandidaati (loe nimekirja www.ngo.ee/30695), kelle seast valis EMSLi nõukogu aasta kodanikuühenduseks Pärnu Vabahariduskeskuse, aasta äriühinguks ASi Uniprint, aasta avaliku võimu esindajaks valitsuse infonõuniku Hille Hinsbergi, aasta missiooniinimeseks Oudekki Loone ning aasta teoks kodanikuühenduste aktiivse tegutsemise mulluste kohalike valimiste ajal. EMSL ja Riigikogu esimees Ene Ergma tänavad tunnustatuid teisipäeval Toompea lossis.

EMSLi juhataja Urmo Kübar: „Tänavusi auhinnasaajaid ühendab see, et loomulikult on nad head, helged ja erakordsed inimesed ning organisatsioonid, ent samas on nende tehtav niisugune, millega saab soovi korral hakkama igaüks. Need inimesed on otsustanud oma erialaseid teadmisi, energiat ja talenti kasutada selleks, et muuta elu paremaks sadade ja tuhandete teiste jaoks ning sellisena on nad eeskujuks kogu ühiskonnale. Nad tõestavad ilmekalt, et hea kodanik saab olla igaüks, sõltumata oma töökohast, vanusest või jõukusest – vaja on tahtmist ja hoolivust.“

Auhinnasaajatest lähemalt:

Sihtasutus Pärnu Vabahariduskeskus ei istu ega oota, et rahvas tuleks koolitustele, vaid läheb teadmisi levitama inimeste juurde ning teeb seda kaasakiskuval ja uudsel moel. Üks nende paljudest tegevustest oli möödunud aastal Pärnumaa teabeliinide projekt, kus õppimine ühendati kohaliku transpordiga. Soovijad said suvel ja sügisel tasuta sõita bussiga Pärnust erinevatesse küladesse ning sõidu ajal käsitleti teemasid nagu valimissüsteem, hääletamine ja kandideerimine, kodanike osalus, kodanikuaktiivsuse mõju jms. Valimispropaganda oli bussis keelatud.

AS Uniprint on aastaid toetanud erinevaid kodanikuühendusi tasuta trükiste valmistamisega, aga ka rahaliselt, ruumide ja juhtimisnõuannetega. Nende partneriteks on olnud näiteks Heateo Sihtasutus, Pelgulinna Sünnitusmaja ja Tallinna Lastehaigla toetusfondid, Vähiliit, MTÜ Oma Pere, Lions klubid jt. Eriti on Uniprint pühendunud vanematest ja kodust ilma jäänud lastele, seda mitte üksikute heategudega, vaid järjepidevalt ja süsteemselt – paljud lapsed on tänu neile leidnud uue kodu ja pere, lastekodulapsed saanud toetust kõrghariduse omandamiseks; nende toel on koolitatud kasuperesid ja loodud asenduskodude juurde sõprade klubid. Toetus ei ole katkenud ka majanduslikult raskel ajal.

Hille Hinsberg Riigikantseleist vastutab valitsuse infonõunikuna kodanike kaasamise kultuuri leviku ees ministeeriumides ega loe seejuures töötunde. Ta on korraldanud kaasamiskoolitusi sadadele riigiametnikele (kellest paljudele on see esimene kokkupuude teemaga), aitab ministeeriumide kaasamiskoordinaatoreid, hoiab töös ja arendab osalusveebi www.osale.ee, kirjutas mullu kaasamise käsiraamatu ja mitmeid artikleid, on toonud Eestisse maailma tipptegijaid kaasamise alal ning uuemaid ideid. Vabatahtlikuna lõi ta aktiivselt kaasa ka mulluste Minu Eesti mõttetalgute korraldamisel. 

Oudekki Loone on Bologna ülikooli doktorant, kes võtab aktiivselt sõna inimõiguste, võrdõiguslikkuse, keskkonna ja teistel ühiskonda puudutavatel teemadel. Ning ei piirdu ainult sõna võtmisega, kui vaja, toob mõttekaaslased ka tänavale ja läbirääkimislaudade ümber, nagu näiteks liikumises „Ei politseiriigile!“, millega protestiti edukalt koosolekuvabaduse piiramise vastu. Tema seisukohad võivad meeldida või ärritada, kuid need on läbimõeldud, põhjendatud ja järjekindlad.

Kodanikuühenduste aktiivsus kohalike valimiste eel ületas kõiki varasemaid valimisi taasiseseisvunud Eestis. Soovides muuta kampaaniaid sisukamaks, valijaid ärksamaks ja targemaks ning aidata kaasa valimiste ausale läbiviimisele korraldas Eesti Väitlusselts „Märka argumenti“ projektis väitlusi tipp-poliitikutega, koolitusi valijatele, analüüsis valimislubadusi; viimast tegi ka poliitikauuringute keskus PRAXIS ja mitmed erialaorganisatsioonid oma valdkonnas. Noorteühendused korraldasid varivalimised koolinoortele, ühing Korruptsioonivastane Eesti koolitas kodanikest valimisvaatlejaid, paljud ühendused viisid läbi kohtumisi kandidaatidega ja esitasid neile omapoolseid ettepanekuid ning e-Riigi Akadeemia jälgis e-valimiste hea tava, internetikampaaniaid ja omavalitsuste kodulehtede läbipaistvust. Nii kandideerimis- kui ka hääletusaktiivsus ületasid eelmisi valimisi.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta