Esialgsel hinnangul oli 2010. aasta 1. jaanuaril Eesti arvestuslik rahvaarv 1 340 000, teatab Statistikaamet. Vähenenud surmade arvu tõttu mullu rahvaarvu vähenemine aeglustus.

Loomuliku iibe tõttu vähenes rahvaarv ligikaudu 400 inimese võrra, mis on alates 1992. aastast väikseim vähenemine. Samas langes esimest korda viimase kaheksa aasta jooksul elussündide arv. 2009. aastal registreeriti 15 807 elussündi, mis on 221 sündi vähem kui aasta varem. Surmi oli 16 201, mida on varasema aastaga võrreldes ligi 500 surma vähem. Abielusid sõlmiti 5409 ja lahutati 3193, vastavalt 718 ja 308 vähem kui aasta varem.

Sünnid, surmad ja loomulik iive, 1991–2009

Eestis on käibel kaks rahvaarvu, Statistikaameti avaldatav ja rahvastikuregistri põhine. Statistikaameti avaldatav rahvaarv põhineb 2000. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmetel, mida täiendatakse igal aastal registreeritud sündide ja surmade andmetega. Rahvastikuregistris on aluseks nn sissekirjutus. Loendusandmeid peetakse rahvusvaheliselt täpsemaks kui registri andmeid, sest elukoha registreerimisel võib inimestel olla mingeid põhjuseid andmete moonutamiseks. Samas halvendab Statistikaameti andmete kvaliteeti pikk aeg, mis on möödunud viimasest loendusest ja see, et rahvaarv ei sisalda sise- ja välisrännet. Seetõttu on väga oluline, et 2011. aasta rahva ja eluruumide loendus õnnestuks ning pärast seda saaks üle minna ühele rahvaarvule.

Loomulik iive on aasta jooksul sündinute ja surnute arvu vahe. Positiivne loomulik iive näitab sündide, negatiivne surmade ülekaalu. Alates 1991. aastast on Eesti loomulik iive olnud negatiivne.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta