Keskkonnaministeeriumi eestvõttel algab farmide sõnnikukäitluse ja sõnnikuhoidlate inventuur eesmärgiga saada andmeid selle kohta, kui palju neist vastab veekaitsenõuetele ning kui palju tuleks investeerida, et viia kõik nõuetega vastavusse ehk muuta keskkonnasõbralikuks.

Sõnnikukäitlusest parema ülevaate saamiseks sõlmis Keskkonnaministeerium töövõtulepingu Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ-ga (ELLE OÜ), kes oli vastavasisulise avaliku riigihanke parim pakkuja.

Inventuuriga seotud välitööd, sh farmide külastused, algavad novembrikuu esimesel poolel. Töös osalevad valikuliselt ka Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni töötajad. Külastusajad lepitakse eelnevalt farmide esindajatega kokku.

Välitööd on planeeritud läbi viia võimalikult sügis-talvisel perioodil ja ühildada plaanikohaste järelevalvetoimingutega, et põllumajandustootjaid vähem häirida. Keskkonnaministeerium loodab farmiomanike ja -kasutajate mõistvat suhtumist ning intervjuude käigus võimalikult objektiivsete andmete esitamist.

Töö peaks valmima järgmise aasta juuniks, kui ELLE OÜ peab esitama nii aruande kui ka omapoolsed ettepanekud. “Selle inventuuri tulemused ja järeldused tehakse teatavaks kõikidele asjaosalistele ja neid saab kasutada sõnnikukäitluse ajakohastamiseks,” ütles Keskkonnaministeeriumi veeosakonna nõunik Tiiu Raia.

Nitraaditundlikul alal pidid üle 10 loomühikuga loomakasvatushoonete sõnnikuhoidlad vastama veekaitsenõuetele juba 31. detsembriks 2008. a. “Nitraaditundlikul alal on sõnnikumajanduse olukord eriti oluline, sest siin on kaitsmata põhjaveega alasid ca 19%, mistõttu sõnnikuhoidlate puudumine, ebapiisav maht või nõuetele mittevastavad konstruktsioonid võivad põhjustada põhja- ja pinnavee reostust,” ütles Raia. “Pandivere piirkonnast alguse saanud reostus võib jõuda kaugemale, sest selles piirkonnas on rohkelt allikaid ja karstilehtreid ning algab mitu jõge.”

Maaelu arengukava 2004–2006 raames on makstud toetusi sõnnikuhoidlate veekaitsenõuetega vastavusse viimiseks orienteeruvalt 130-le nitraaditundlikul alal paiknevale loomakasvatusettevõttele kokku ca 60 miljoni krooni ulatuses (teadaolevalt paikneb nitraaditundlikul alal 300 üle 10 loomühikuga ettevõtet). Samas puuduvad usaldusväärsed andmed, kui palju sõnnikuhoidlaid ning mil määral vastab veekaitsenõuetele ning kui palju oleks veel vajalik investeerida nende muutmiseks nõuetele vastavaks. Samuti on oluline selgitada ka muude sõnnikukäitluse valdkondade keskkonnasõbralikumaks muutmiseks vajalike investeeringute maht.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta