Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi allkirjastas meetme määruse, mis sätestab jäätmete kogumise, sortimise ja taaskasutamise arendamiseks mõeldud Euroopa Ühtekuuluvusfondi (ÜF) toetuste tingimused.
- Jäätmed
- Keskkonnainfo
- 10. august 2009
- Jäätmeveoautot pildistas Janek Jõgisaar, Bioneer.ee
Jäätmete kogumise, sortimise ja taaskasutamise arendamiseks mõeldud toetuse andmise eesmärk on tagada nõuetele vastav jäätmete käitlemine ning suurendada jäätmete taaskasutamist. Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi sõnul on Eesti püstitanud üldtunnustatud prioriteedi, et jäätmeteket tuleb vältida ja kui see osutub võimatuks, tuleb
jäätmeid nii palju kui võimalik ringlusse võtta ning taaskasutada, et võimalikult vähe jäätmeid viidaks prügilasse. „Meie huvi on tekkinud jäätmete maksimaalne taaskasutamine ja alles viimase võimalusena näeme selle ladestamist,“sõnas Tamkivi.
Meetme „Jäätmete kogumise, sortimise ja taaskasutusse suunamise arendamine“ projektide rahastamise toetusteks on perioodiks 2007-2013 kavandatud Euroopa Ühtekuuluvusfondist 620 miljonit Eesti krooni.
Toetust antakse jäätmekäitluskeskuste, ümberlaadimisjaamade ja jäätmejaamade rajamiseks, mille abikõlblike kulude suurus on vähemalt 5 miljonit krooni. Lisaks sellele toetatakse liigiti kogutud biojäätmete taaskasutamist ja selliste jäätmete ringlussevõtu arendamist, mille taaskasutamise võimalus Eestis on puudunud või madal. Toetust ei anta jäätmete masspõletamise ja jäätmekütuse tootmise arendamiseks.
Toetuse määr võib maksimaalselt moodustada 85% projekti kogumaksumusest.
Elukeskkonna arendamise rakenduskava raames on toetusteks ette nähtud 25,149 miljardit krooni, millest jäätmekäitluse korrastamiseks on kasutada 2,8 miljardit. Jäätmekäitluses toetatakse peale jäätmete taaskasutamise arendamise veel nõuetele mittevastavate prügilate sulgemist, põlevkivitööstuse ja -energeetika jäätmehoidlate (poolkoksimäed, tuhaväljad) sulgemist ja korrastamist ning keskkonnanõuetele vastavate tavajäätmeprügilate rajamist.
jäätmeid nii palju kui võimalik ringlusse võtta ning taaskasutada, et võimalikult vähe jäätmeid viidaks prügilasse. „Meie huvi on tekkinud jäätmete maksimaalne taaskasutamine ja alles viimase võimalusena näeme selle ladestamist,“sõnas Tamkivi.
Meetme „Jäätmete kogumise, sortimise ja taaskasutusse suunamise arendamine“ projektide rahastamise toetusteks on perioodiks 2007-2013 kavandatud Euroopa Ühtekuuluvusfondist 620 miljonit Eesti krooni.
Toetust antakse jäätmekäitluskeskuste, ümberlaadimisjaamade ja jäätmejaamade rajamiseks, mille abikõlblike kulude suurus on vähemalt 5 miljonit krooni. Lisaks sellele toetatakse liigiti kogutud biojäätmete taaskasutamist ja selliste jäätmete ringlussevõtu arendamist, mille taaskasutamise võimalus Eestis on puudunud või madal. Toetust ei anta jäätmete masspõletamise ja jäätmekütuse tootmise arendamiseks.
Toetuse määr võib maksimaalselt moodustada 85% projekti kogumaksumusest.
Elukeskkonna arendamise rakenduskava raames on toetusteks ette nähtud 25,149 miljardit krooni, millest jäätmekäitluse korrastamiseks on kasutada 2,8 miljardit. Jäätmekäitluses toetatakse peale jäätmete taaskasutamise arendamise veel nõuetele mittevastavate prügilate sulgemist, põlevkivitööstuse ja -energeetika jäätmehoidlate (poolkoksimäed, tuhaväljad) sulgemist ja korrastamist ning keskkonnanõuetele vastavate tavajäätmeprügilate rajamist.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta