RMK juhatuse liikme Tiit Timbergi hinnangul on metsade reostamise osas kõige kriitilisem periood kevadel, kui metsades hakkab liikuma palju rahvast ja koristatakse või uuendatakse majapidamisi, mille käigus tekkivad mittevajalikud asjad viiakse lihtsalt metsa alla. „Vaatamata paljude inimeste pingutusele eelmisel aastal Eestimaa puhtaks teha, leidub ikka inimesi, kes keskkonnast ja metsast ei hooli. Palume kõigil, kes metsas prügi mahajätmist näevad, sellest koheselt teavitada keskkonnainspektsiooni lühinumbril 1313,“ sõnas Tiit Timberg.

Tulenevalt seadusandlusest on maaomanik kohustatud reostuse likvideerima, kui reostajat ei suudeta tuvastada, mistõttu on RMK sunnitud kulutama aastas sadu tuhandeid kroone  metsade prügireostuse ohjamiseks. Reostajate väljaselgitamiseks on RMK pöördunud ka keskkonnainspektsiooni poole ning mõnel juhul on suudetud reostajad tabada.

„Näiteks tuvastas keskkonnainspektsioon, et kevadel Kiili vallas riigimetsast avastatud anumad värvilahusega pärinesid kohalikust ettevõttest,“ ütles RMK juhatuse liige Tiit Timberg, kelle sõnul karistati süüdlasi toona 23 000-kroonise rahatrahviga ning RMK on esitanud firmale ka kahjunõude 30 000 krooni suuruse likvideerimiskulu tasumiseks.

RMK on sellel aastal likvideerinud  riigimetsa toodud prügi kokku üle 90 tonni ehk ligikaudu viis rongivagunitäit. Enamasti on tegemist olmejäätmete ja ehitusprahiga, kuid ligemale 1 tonni jagu on likvideeritud ka ohtlikke jäätmeid. Viimase kolme aasta prügikoristuse statistika riigimetsas: 2006. aastal 590 tonni (780 000 krooni), 2007. aastal 430 tonni (730 000 krooni),  2008. aastal 1500 tonni (2,7 miljonit krooni).

Reostajate peatamiseks rakendab RMK erinevaid abinõusid. Näiteks tõkestati valli ja prügistamist keelava sildiga Tallinn-Haapsalu maantee äärne isetekkeline peatuskoht Ääsmäel, mida on sellel aastal juba kaks korda koristatud. RMK kaalub sinna järgmisel aastal uue metsa istutamist.