Saaremaa Metsaühing korraldab juba aasta algusest igakuiseid piirkondlikke metsateabepäevi eesmärgiga tutvustada oma tegevusi ja põhimõtteid metsahoolduse ning metsakasvatuse valdkonnas. Selles pole midagi erakordset, see on klassika. Seekordne Siiksaare metsapäev Valjala vallas oli looduskaitsekuule kohane vabaajaüritus. Metsa- ja loodusmatka juhid olid Kalev Au ja Veiko Maripuu.

Siiksaare bussipeatusesse kogunes seekord kõigest 9 huvilist. Mahtusime kõik kenasti džiibi kasti. Vaikselt õõtsudes liikusime läbi küla. Matkaseltsilistest nii mõnigi tuletas meelde lapsepõlvemälestusi. Koolivaheajaks maale – see oli paljude tolleaegsete linnalaste vaheajasaatus. Kuid kõik on muutunud. Maastik on täis kulu ja võsa, enam ei leia tuttavaid kohti, käänakuid, kive nõnda kergesti enam üles. Meie linnalastel pole enam maavanavanemaid ootamas. Inimesed kas võõranduvad loodusest või kohanevad muutuva loodusega. Ei teagi, on see rikkusest või laiskusest, et oleme maad ja metsad puukidele jätnud. Ajad on siiski keeramas paremuse poole. Üha enam perekondi leiab tagasitee looduse juurde, oma maakohta, kus ta aegajalt kinnistub kuni kohalejäämiseni ühel toredal päeval. Seniks on vaja hoida maid ja metsi, sest eestlased maarahvana vajavad seda kui õhku! Maaarmastus tekib vaikse tööga ja looduse reegleid saavad selgeks niikuinii. Kasulik on lihtsalt neid teada ja nende järgi talitada.

Pärast küla heinamaid hakkaski paistma Laidevahe Looduskaitseala ehk Mini-Matsalu, nagu Aleksei Lotman ikka armastab öelda.

Kas looduskaitsealadel ja hoiualadel saab raiuda? Saab ja vahel isegi peab. Selles veendusid kõik. Enne metsa jõudmist vaatasime üle erinevatel aegadel taastatud loopealsed. Kännud küll riivavad vaadet kuid 7-9 aastat tuleb sellega leppida. Just niikaua võtab aega kadaka kändude mädanemine.

Kui tellida kadastiku taastamine, siis selle maksimaalne taastamiskulu võib küündida isegi 15 000 kroonini. Seega, et vanu põliseid maastikke korrastada, on vaja riigi tuge. Taastamise toetusi saab maaomanik küsida Keskkonnaametist ja kui saadud energiapuit müüa hakkena, siis viimasest saab taas kulusid tasandada. Tegevusega ei saa planeerida kasumit ega kavandada hõlptulu. Maaomaniku tulu ja kasu jääb hooldustööde käigus maale kasvama. Kel vaba raha nende tööde tellimisteks pole, võiks ise asja ette võtta. Pärast hooldustöid on tark alustada iga-aastast hooldamist.

Omaaegsete rannamaastike asemel on nüüd suures osas laiumas noored ja keskealised männikud.  - valdavalt erivanuselised ja grupiti. Kõik nad on looduslikust uuendusest, mille seemned pärinevad üksikutelt okslikelt rannamändidelt. Noored männikud on looduskaitseregistris arvel küll vanade pärnametsadena, kuid sellest pole hullu. Laseme registril olla omaette.

Metsaalune on kui läbipääsmatu võserik, mis põhiliselt läbipõimunud kadakatest ja takkispuust. Takkispuuks nimetatakse Saaremaa lõunarannikul kuslapuud, kuna see takistab oluliselt käimist. Et üldse oleks võimalik metsahooldustöid korraldada sellistes tiheda alustaimestikuga metsades on vaja alusmets võsast puhastada. Soovitame ikka jätta metsaservadesse võimalikult rohkesti erinevaid puu- ja põõsaliike kasvama, sest see on putukate toidulaud. Hooldamata metsaservad ja okslikud puukesed peavad kinni tuuled. Metsaveoteede planeerimisel kasutage ikka looduslikke olemasolevaid teid. Taastage vanad karjateed, kalateed ja mulgukohad.

Miks on aga vaja hooldada Saaremaa metsaaluseid? Kuna meie mullad on sageli õhukesed ja neis on vähe niiskus, peavad juures konkureerima iga vee molekuli pärast. Puude kasvu määrabki niiskus. Seega alusmetsa puhastamisel ja edaspidise hooldamise käigus jääb alles olevatele puudele enam niiskust ja nende kasv hoogustub. Sama tähendus on ka valgusel. Kui hooldustööd jäävad hiljaks kasvavad metsadest kepimetsad, mis on nõrgad. Ka kaitsealadel on vaja kasvatada jämedaid põlispuid, mis on tunduvalt väärtuslikumad tulevased looduslikud elupaigad kui peene kepimets.


Saaremaa Metsaühing http://www.saaremaametsayhing.ee/

Sarnased artiklid