WWF ja tema Läänemere regioonis asuvad partnerorganisatsioonid (sh Eestimaa Looduse Fond) väljastasid täna, Euroopa merepäeval, aruande väetisainete reostusest põhjustatud vetikate vohamisest ehk „kevadõitsengust“ Läänemerel. Ühe vastuabinõuna teatas Euroopa Kruiisilaevade Nõukogu (ECC) eile kavatsusest peatada vetikaid väetava reovee laskmine Läänemerre juhul, kui sadamad selle ilma lisatasuta vastu võtavad.
- Bioneeri uudised
- Eestimaa Looduse Fond
- 20. mai 2009
- Pildistas Katrin Jõgisaar, Bioneer.ee
Tänavu kevadel tuvastati Läänemere keskel viimase 15 aasta suurim kevadine vetikaõitseng, mis saavutas oma maksimumi paar nädalat tagasi. Kevadõitsengul tekkinud vetikamass Läänemere avaosas võrdub hinnanguliselt miljoni veoautotäie vetikatega, mis ritta seatuna moodustaks 12 000 km pikkuse autorivi. Kevadine õitseng on teadlastele hästi tuntud, kuid kuna puhkajad sel ajal rannas veel eriti ei viibi, siis väljaspool teadusringkondi on probleem vähetuntud.
Kui surnud ja lagunevad vetikad vajuvad merepõhja hakkavad nad ümbritsevast veest hapnikku tarbima, mille tulemusena suurendavad nad hapnikuvabade nn. „surnud tsoonide“ tekkimise võimalusi mere põhjas. Surnud tsoonide tekkimine toob omakorda kaasa selliste töönduslike kalaliikide nagu lest ja tursk paljunemisedukuse vähenemise. Samuti toob surnud tsoonide tekkimine endaga kaasa põhjasetetes olevate väetisainete taasvabanemise veemassi.
ECC nõudmistele reoveekäitluse osas vastavad hetkel ainult Helsinki, Stockholmi ja Visby sadamad. Seetõttu lastakse endiselt palju reovett otse merre. Näiteks Tallinna sadam võtab küll laevadelt reovett vastu, kuid alates 7 kuupmeetrist nõutakse lisaks sadamamaksule ECC-le vastuvõetamatut täiendavat reoveekäitlustasu.
Samas, reisilaevade reovete käitlus ei suuda üksinda lahendada Läänemere keskkonnaprobleeme. Väetisained satuvad merre peamiselt valglalt suubuvate jõgedega ja atmosfäärist sademetega. Suurimaks saasteallikaks on põllumajandus.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
