Albert Pulleritsu nimelise noore statistiku preemia saab Artur Tuttar, kes uuris oma magistritöös, kuidas võimsaid masinõppe mudeleid kindlustusvaldkonnas rakendada. Žürii sõnul on tegemist väga innovaatilise tööga, mille tulemustel ja metoodikal on kõrge kasutuspotentsiaal ka teistes valdkondades.

Statistikaamet annab Albert Pulleritsu nimelise noore statistiku preemia välja 13. korda ja tunnustab sellega üht noort üliõpilast, kelle magistri- või bakalaureusetöö rakendab või arendab mõnda statistikameetodit. Sel aastal laekus konkursile kolmteist tööd.

Artur Tuttar kaitses oma magistritöö teemal „Üldistatud lineaarsete mudelite edasiarendus kindlustusandmetel masinõppe meetodite abil“ Tartu Ülikooli matemaatika ja statistika instituudis sel aastal ning tema töö tuumaks oli selgitada välja, kas ja kuidas on võimalik rakendada võimsaid masinõppe mudeleid nii, et need mudelid oleksid interpreteeritavad.

Tuttar leidis enda jaoks põneva magistritöö teema If P&C Insurance AS kindlustusandja juures praktikal olles. „Teema on tähtis kahel põhjusel: esiteks on masinõppe rakendamine kindlustusvaldkonnas vähe uuritud ja pigem alles algtasemel ning teiseks see, et kindlustusvaldkond on väga reguleeritud, mistõttu kõik hinnastamise otsused, mudelid jms peavad olema tõlgendatavad, kuid kahjuks väga vähesed masinõppe mudelid seda on. Minu töö suutis ka mõlemat teemat mingil määral avada,“ selgitas Tuttar.

Tuttari lõputöö oli mahukas nii teoreetilise kui praktilise osa poolest ja nõudis väga suure andmehulga läbianalüüsimist. Töö käigus hinnati Läti kindlustusandmeid kasutades kohustusliku liikluskindlustuse kahjusagedust. Lõplik andmemaht koosnes 1,6 miljonist poliisist. Seega sai juba töö kirjutamise varases etapis selgeks, kui laiad peavad olema ühe spetsialisti oskused, kuid ta hakkab nullist mõnda masinõppe mudelit arendama. „Varajasemast kogemusest oskasin andmetega ringi käia ja mudeleid treenida küll, kuid pidin juurde õppima erinevaid keskkondi ja tarkvarasid, et saaksin ümber käia ka suurte andmemahtudega mudelite puhul (näiteks Apache Spark suurte andmete töötlemiseks) ning selle kõige juures olema iseenda IT tugi, sest keegi teine minu keskkondade ja tarkvarade vigu parandada ei oskaks,“ selgitas Tuttar.

Tuttar peab Pulleritsu preemia konkursi võitu kinnituseks, et uuris väärt asja ning et tema tööst on ka laiemalt kasu kui ainult ühele ettevõttele. „Minu magistritöö teema on nii sügav ja mul on meeletult hea meel, et suutsin selle teema väikest tükki nii hästi avada. Olen alati olnud suhtumisega, et teadmisi ja oskusi on vaja jagada ning kõike selleks, et keegi saaks tulla ja asja veelgi paremaks teha. Samas preemia ei kuulu ainult mulle vaid ka minu juhendajatele, kelle abita ei oleks töö nii detailne ja asjakohane saanud tulla. Kummardus kõigile, kes mind sel teel aidanud on,“ sõnas Tuttar.

Žürii hindas Tuttari tööd noore statistiku preemia vääriliseks, kuna autor oli kasutanud ulatuslikku andmestikku, kõige keerulisemaid meetodeid ning huvitavaid mudeleid. Töö oli kõige sisukam, tehtud metoodiliselt korralikult ja tulemused loogilised, põhjendatud ja praktilise väärtusega.

Pulleritsu preemia hindamiskomisjoni esimehe, statistikaameti rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakonna juhataja Anet Müürsoo sõnul paistis Tuttari magistritöö silma innovaatilise lähenemise poolest, milles kasutatud metoodika on esitatud süsteemselt ning korrektselt. „Arturi töö puhul hindasime muuhulgas kõrgelt selle töö tulemuste ja metoodika kasutatavuse potentsiaali ka muudes valdkondades.“

Müürsoo sõnul laekus sel aastal konkursile 13 põnevat lõputööd, mille hulgas mitmeid tugevaid ja väga sisukaid töid. „Konkursi tase oli väga kõrge, esitatud töödes oli kasutatud erinevaid andmeanalüüsi meetodeid. Rõõmu tegi teemade ja valdkondade lai spekter – esindatud olid nii matemaatika ja statistika, arvutiteaduse, ökoloogia ja maateaduste, arheoloogia, ühiskonnateaduste instituudi kui ka õigusteaduskonna lõputööd,“ sõnas Müürsoo.

Võidutööle lisaks tõi hindamiskomisjon eraldi välja silmapaistvaid töid teistest valdkondadest ehk mis ei olnud matemaatika ja statistika instituudi erialade lõputööd. Tunnustust väärivad nii Egle Saksi magistritöö „Eesti alaliste elanike määramine kasutades masinõppe meetodeid“ kui ka Mairi Kaseorgi magistritöö teemal „Pinnase, matmise ja hoiustamise aja mõju vana DNA säilimisele Eestist leitud inimluudes“ ajaloo ja arheoloogia instituudist.

Samuti tunnustas komisjon tugevaima bakalaureusetöö esitajat Karmel Tederit, kelle lõputöö kandis pealkirja „Teise tüübi diabeedi riski prognoosimine ja tagasiside algoritmi väljatöötamine TÜ Eesti geenivaramu andmetel“.

Hindamiskomisjoni kuulusid rahvastikuteadlane Ene-Margit Tiit, statistikaameti kvaliteedijuht Ilona Reiljan, statistikaameti juhtivmetoodik Ebu Tamm, Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna juhataja ja statistikanõukogu esimees Hede Sininaar ning žürii esimees, statistikaameti rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakonna juhataja Anet Müürsoo.

Võitja tööga saab tutvuda statistikaameti veebilehel. Magistritööd juhendasid Meelis Käärik (PhD) ja Julius Pau. Töö on kaitstud Tartu Ülikooli matemaatika ja statistika instituudis 2023. aastal.

Albert Pullerits oli 1921. aastal loodud Eesti Statistika Keskbüroo esimene juht ja Eesti statistikasüsteemi rajaja. Albert Pulleritsu nimelise noore statistiku preemia andis statistikaamet esimest korda välja 2011. aastal Eesti statistika 90. juubeliaasta puhul. 2023. aasta võitjat premeeritakse 1000-eurose kinkekaardiga.

Sarnased artiklid