Reedel, 25. septembril kell 12 jätavad noored pooleli õppetöö ning kogunevad streikidele Tallinnas, Tartus ja Pärnus, et nõuda poliitikutelt teaduspõhiseid otsuseid kliimakriisi leevendamiseks.

Aina süvenev kliimakriis ei ole enam ammu mõni abstraktne ennustus paberil, vaid reaalsus: enneolematult tugevad maastikupõlengud USA läänerannikul, üleujutused Bangladeshis, Arktika jää sulamine nii kiiresti, nagu seda kirjeldasid teadlaste kõige karmimad ennustused. Enamiku riikide – sealhulgas ka Eesti valitsuse – reaktsioon kliimakriisile on siiani olnud liiga aeglane, vaatamata häirekelladele, mida teadlased on helistanud juba ligi 50 aastat. Võimalikult kiiresti taastuvenergiale ülemineku asemel investeerib Eesti valitsus põlevkivi(saaduste) põletamise jätkamisse ning raiemahud on jätkuvalt suured. Kui kõik maailma riigid ei hakka praegu kliimakriisi piisavalt jõuliste sammudega leevendama, toob globaalne kuumenemine kaasa merevee taseme tõusu, toidu- ja veepuuduse, ekstreemsed looduskatastroofid ja sellest tuleneva hiigelkahju inimkonnale.

Tallinna meeleavalduse korraldaja Kertu Birgit Antoni sõnul on oluline, et lisaks loodusteadlastele võetaks kliimakriisi leevendades kuulda ka sotsiaal- ja humanitaarteadlasi. “Inimtekkelised kliimamuutused on kõige keerulisem ja kõikehõlmavam probleem, millega inimkond on rinda pistnud, ning lähiaastate kliimapoliitika võib saada saatuslikuks inimkonna püsivusele Maal. Kliimamuutuste leevendamiseks ning nende tagajärgedega kohanemiseks on hädavajalik tegutseda parima saadaoleva teaduse järgi, sest see on kõige kindlam viis hoida kliimakriisi täielikult inimkonna kontrolli alt väljumast. Lisaks loodusteadlaste sõnumitele kliimamuutuste kulgu kohta on oluline võtta arvesse ka humanitaar- ja sotsiaalteadlasi, sest kliimamuutuste leevendamine nõuab suuri ühiskondlikke ja sotsiaalseid muudatusi,” lausub ta.

“Täiskasvanud soovitavad noortel hoolega koolis õppida, et saada kliimateadlasteks ning seeläbi kliimakriisi lahendada. Ometi ei ole poliitikud võtnud aastakümnete jooksul kuulda tippkliimateadlaste suuniseid kliimamuutuste leevendamiseks. Kuidas peaks olema praegustel õpilastel usku, et nende kui teadlaste häält võetakse tulevikus kuulda, kui seda pole seni tehtud? Rääkimata sellest, et ajaaken kliimakuumenemise pidurdamiseks sulgub enne, kui tänastest gümnasistidest võiksid üldse teadlased saada,” ütleb Kristin Siil, kliimastreikide algataja Eestis.

Meeleavaldus “Kuulake teadlasi!” on osa üleilmsest Fridays For Future liikumise protestilainest ning meeleavaldusi on reedel oodata tuhandetes linnades üle maailma. Kell 12 avaldatakse meelt Tallinnas Riigikogu ees, Tartus Raekoja platsil ning Pärnus Iseseisvuse väljakul. Sõnavõttudega esinevad teiste seas antropoloog Joonas Plaan ja Eesti Noorte Teaduste Akadeemia president Mario Kadastik Tallinnas, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia liige Leho Tedersoo, filosoof ning Eesti Maaülikooli lektor Mihkel Kunnus ja keskkonnateadlikkuse õppejõud Kadri Kalle Tartus.

Fridays For Future Eesti on osa ülemaailmsest noorte eestveetavast keskkonnaliikumisest, mille eesmärgid on hoida globaalset kuumenemist alla 1,5C, tegutsedes parima saadaoleva teaduspõhise info põhjal, ning tagada kliimaõiglus üle maailma. Fridays For Future Eesti kohalik eesmärk on suunata Eestit saama kliimaneutraalseks ühiskonnaks.

Rohkem infot

ÜRO kliimapaneeli 2018. aasta eriraport.

Facebooki üritused: Tallinn, Tartu, Pärnu

Ülemaailmne registreeritud kliimastreikide kaart.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta