Ligi pool noortest peab meie koolides jagatavat keskkonnaharidust heaks või väga heaks. Samas leiab suur osa õppureist, et keskkonnateemasid peaks koolides käsitlema palju rohkem, kusjuures faktiteadmisi tuleb eluliste näidetega ilmestada. Nii selgus Keskkonnaministeeriumi juures tegutseva Noorte Keskkonnanõukogu korraldatud küsitlusest.

Üldhariduskoolides pakutavat keskkonnaharidust hindas 29% vastanuist väga heaks, 22% heaks ja 29% rahuldavaks. Keskkonna- või loodushariduse teemasid ei käsitleta aga noorte meelest piisavalt, kusjuures jagatavad teadmise jäävad noorte jaoks tihti kuivaks ja elukaugeks.

Noored tõid ühe näitena välja, et põhjalikult õpitakse loomade ja lindude siseelundeid, ent loodust kui terviklikult toimivat ökosüsteemi ei käsitleta. Või räägitakse väga keerulistest keskkonnaprobleemidest, mille lahendamisele noored ise kuidagi kaasa aidata ei saa. „Hea oleks tuua igapäevaseid näiteid ja noortele lähedasi alasid,“ arvas üks küsitluses osalenu. „Näiteks millised tooted ja firmad on tegelikult teisel pool maakera kõige rohkem kahju teinud ja mille ostmist peaks vältima.“

Noorte Keskkonnanõukogu päris koolidele saadetud 13-punktilises küsitluses sedagi, kui keskkonnateadlikuks hindavad noored iseend ja oma kooli, milliste keskkonnavaldkondade kajastamisest nad puudust tunnevad, milliseid keskkonnateemasid oluliseks peavad ning mida saaks Keskkonnaministeerium noorte huvide arvestamiseks teha.

Enda keskkonnahoidlikku käitumist hindas heaks üle poole vastanutest (56%), väga heaks 15% ja rahuldavaks 26%.
Oma eakaaslaste keskkonnahoidlikku tegevust hinnatakse pigem rahuldavaks. Siin tuleb välja sarnane tendents nagu Eesti elanike keskkonnateadlikkuse 2018. aastal tehtud uuringus: ennast nähakse oluliselt keskkonnateadlikumana kui teisi.

(Üli)kooli keskkonnasõbralikkuse küsimusele vastas kolmandik, et kool toimib vastutustundlikult ning panustab keskkonnahoidu. Olulise näitena toodi välja, et on võimalik jäätmeid sorida. Veel toodi näiteks, et kohvikutes saab oma nõudesse toitu osta, et soodustatakse rattaga koolitulemist ning välditakse toidu- ja paberiraiskamist, aga ka ühekordseid nõusid. Noored pidasid tähtsaks sedagi, et koolides on võimalik kraanivett juua, kusjuures kraanid on piisava kõrgusega, et oma pudeleid täita.

Keskkonnaministeeriumile olulistest valdkondadest tõstis üle pool vastajatest esile jäätmeid, kliima teemasid, kemikaale, veekeskkonda, looduskaitset, metsandust ning toidutootmist.

„Saime noortelt väga väärtuslikke ideid ja tagasisidet,“ kinnitasid Noorte Keskkonnanõukogu praeguse juhtorganisatsiooni – Eesti Maaülikooli Keskkonnakaitse Üliõpilaste Seltsi – liikmed Brigita Tool ja Carmen Kilvits.

„Toodi välja kitsaskohti, mille peale nõukogu liikmed ise tulnud ei ole. Hindame kõrgelt just koolinoorte arvamust, sest nõukogus tegutsevad peamiselt tudengid. Loodame ka, et ministeerium arvestab noorte huvidega senisest enam ja noored tunnevad, et neid kuulatakse. Just noored on ju need, kes kliimakriisi järgses ühiskonnas hakkama peavad saama.“

Keskkonnaministeeriumi keskkonnateadlikkuse nõunik Liisa Puusepp märkis, et noorte häält tasub tõesti kuulata. „Noored on kindlasti keskmisest teadlikumad tarbijad,“ ütles ta. „Noorte puhul kehtib üha enam põhimõte „pole vaja osta“ ning lihavaba või vegantoidu eelistajaidki kohtab noorte seas tõenäolisemalt.

Keskkonnaministeeriumi juures juba üle aasta nõuandva organina tegutseva Noorte Keskkonnanõukogu küsitlus oli avatud 5. – 22. juunil, seda levitati ennekõike Facebookis, kuid ka otsepostitusena koolidele. Vastuseid laekus kõigist neljast suuremast ülikoolist, rakenduskõrgkoolidest ja gümnaasiumidest. Kokku oli vastajaid 210, kellest andmeanalüüsi on kaasatud 199.

Noorte keskkonnanõukogu mõningaid ettepanekuid Keskkonnaministeeriumile:

• Kuna haridus on kõige baasiks, siis arvan ma, et alustuseks tuleks tegeleda sellega, et laiapõhjalisemad keskkonnateemalised tunnid jõuaksid igasse Eesti kooli, sooviksin rohkem haridust kliimamuutuste ning keskkonnaprobleemide teemal ja juba algklassides ning just koos võimalike loodust hoidvate käitumise näidetega. Võiks teha keskkonnakaitse-teemalisi videoid Youtube’i, noortele online-tunde, võistlusi/konkursse.

• Usun, et erinevad firmad ei ole oma CO2 jalajälje suurusest teadlikud ning vajavad haridust tollel teemal ning millised on keskkonnasõbralikumaid lahendused firmadele.

• Populariseerida selliseid lihtsaid asju, nagu näiteks vähem niitmine, korduvkasutatavad topsid, joogikõrred, nõud, jäätmete sortimine, toit, kodumaine või välismaine, looduslik või tehislik.

• Metsade majandamisel arvestada kõigi osapooltega, mitte vaid rahastajaga, sest oluline on, et ka ökoloogid saaksid otsustamisprotsessis sõna ning et kaasamine ei oleks näiline.

• Kliimamuutuste mõju leevendamiseks tuleb tegutseda oluliselt radikaalsemalt, kui seda praegu tehakse.

• Muuta jäätmekäitluseeskirjas/jäätmeseaduses pakendijäätme kogumine korteriühistutele kohustuslikuks, sest praegune süsteem ei ole mugav ning elanikkonda motiveeriv.

• Kliimamuutused ja elurikkus peavad saama ühiskonnas ja meedias prioriteediks, et elu Eestis ja maailmas saaks olla jätkusuutlik. Keskkonnaministeeriumil on võimalus ja kohustus olla üheks teerajajatest.

• Selle asemel, et hoida kinni põlevkivist ja saada vägisi tulevikku lohistatud, võiks Eesti olla tuleviku tehnoloogiate ja keskkonnahoiu eestvedaja, kuid me vajame riiklikul tasemel tegutsemist. Noored jälgivad teie tegusid ja loodavad teie peale, ärge vedage neid rohkem alt.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta