“Esialgsete uuringutulemuste põhjal võib öelda, et uuritaval ajal ehk gaasitrassi paigaldamisega seonduvalt Eesti majandusvööndi merekeskkonnas erilisi häiringuid ei olnud,” ütles Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna spetsialist Heidi Käär.

Aruandest selgub, et põhjalähedase veekihi hägusus jäi suhteliselt madalaks ning uuringud ei tuvastanud otsest seost hägususe muutuste ja torujuhtme paigaldustööde vahel. Ka dioksiinide sisaldus Soome lahe ida- ja lääneosa 3–4-aastastes räimedes jäi piirnormist madalamaks.

Möödunud aasta septembrist kuni tänavu jaanuarini kestnud uurimistöödeks paigaldasid mereuurijad Soome lahe Eesti majandusvööndis põhjalähedasse veekihti poijaamad, mis mõõtsid Nord Streami ehitustööde ajal pidevalt hoovuse kiirust, vee hägusust, hapnikusisaldust, temperatuuri ja soolsust. Ehituse vahetus läheduses olevad seirepunktid kogusid täpsemaid andmeid ka vee kihistuse, hägususe, hapnikusisalduse, toitainete sisalduse jne kohta.

“Teise etapi tulemused/järeldused on esialgsed, täpsemate hinnangute saamiseks kasutatakse ka matemaatilise modelleerimist,” ütles Käär. “Saame uurijatelt lõplikud järeldused koos lõpparuandega selle aasta lõpus.”

Uurimistööde esimene etapp lõppes mullu augustis. Selle käigus hindasid uurijad torujuhtme paigaldamiseelset seisundit. Selleks kogusid ja analüüsisid nad põhjasetete proove raskemetallide ja dioksiinide sisalduse määramiseks, hindasid gaasitrassi kulgemise vahetus läheduses põhjaelustikku, mõõtsid vee temperatuuri, soolsust, hapnikusisaldust, hägusust, toitainete sisaldust jne.

Nii esimese kui ka teise etapi mõõdistusi tegid Meresüsteemide Instituudi ja Eesti Mereinstituudi spetsialistid, kasutades Tallinna Tehnikaülikooli uurimislaeva Salme. Mõne aasta möödumisel on neil kavas uurida gaasijuhtme pikemaaegset mõju.

Uurimistööd toimuvad vastavalt Nord Streami gaasijuhtme ehitusgraafikule ja neid rahastab Keskkonnauuringute Keskus. Mitu aastat kestva projekti maksumus on üle nelja miljoni krooni.