Kuna vanemas eas loomad jäävad varjupaikades sageli tähelepanuta, räägime kõigest toredast, mis eaka looma koju toomisega kaasneb.

Paljudele eakatele loomadele on varjupaika jõudmine suur šokk, kuna kadunud on kindlustunne, tuttavad lõhnad-pesad ja paikäed. Uue võimaluse saanud eakas loom on tänulik, et saab end uuesti turvaliselt tunda ja paikätt kogeda. 

Loomapoja puhul ei pruugi teada, kui hästi ta perre sobitub. Vanema looma kohta oskab varjupaik aga rääkida, kas loom eelistab olla pere ainus sõber või saab läbi ka teistega; kas ta on pigem energiline või rahulik; ning kas ta kasukas vajab regulaarset hoolt. 

Kuigi öeldakse, et ega vanale koerale enam uusi trikke õpeta, võib vanem koer olla isegi parem õppija kui kutsikas, kuna suudab kauem keskenduda. Näiteks annab õige koolitaja juhendamisel vanemas eas rihma sikutava koera kenasti jalutama õpetada. 

Suuresti kehtib sama ka eaka kassi kohta, mistõttu võib üldistavalt öelda, et vanemal loomal ei pea nii palju silma peal hoidma kui loomalapsel. Loomulikult vajab iga loom hoolt ja tähelepanu, ent on üsnagi tõenäoline, et kusagil varjupaigas ootab eakas loom, kelle iseloom klapib täpselt tulevase kodu harjumustega. 

Kui otsustad võtta endale uue sõbra, vaata silma ka varjupaiga vanematele asukatele, küsi nende iseloomu kohta ja anna mõnele eakale loomale võimalus – pole ju ennekuulmatu, et koer elab 15 või kass 20aastaseks. Tänulikkus ja armastus, mis eakas loom vastutasuks pakub, on piiritu. 

Loe lähemalt.

Sarnased artiklid