November on Arvamusrännaku kuu, mille raames korraldatavate aruteludega kogutakse Eesti elanikelt ideid ja ettepanekuid riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ tegevuskava täiendamiseks. Riigikantselei eestvedamisel kuu aega kestva Arvamusrännaku üle-eestilised arutelud algavad Pärnumaalt, kus Lindi raamatukoguhoidja initsiatiivil peetakse 1. novembril esimene arutelu – teemaks raamatukogude uuenev tähendus. Arvamusrännaku järgmised arutelud leiavad aset juba nädala teises pooles Põlvamaal ja Tartumaal. Kokku on praeguseks kirja pandud üle 70 arutelu ja neid lisandub iga päevaga. Arvamusrännaku arutelude korraldamise ja osalemise kohta leiab infot www.arvamusrannak.ee.

Arvamusrännaku arutelusid plaanitakse praeguse sisuga 12 maakonnas. Kõige rohkem arutelusid on tulekul Arvamusrännaku kuu raames Harjumaal (16 arutelu) ja Tartumaal (15 arutelu), järgnevad Võrumaa (9), Valgamaa (8), Viljandimaa (8), Põlvamaa (5), Ida-Virumaa (3), Järvamaa (3), Pärnumaa (3), Hiiumaa (2), Saaremaa (2) ja Lääne-Virumaa (1).

Riigikantselei strateegiadirektori asetäitja ja „Eesti 2035“ eestvedaja Eili Lepiku sõnul näitavad Arvamusrännaku ettevalmistused, et see aruteluformaat on inimeste poolt hästi vastu võetud.

„Oleme läbi viinud juba neli arutelujuhtide koolitust, millelt saadud tagasiside on olnud väga hea. Arvamusrännak võimaldab lihtsa, ent tõhusa meetodi abil arutleda inimeste jaoks olulistel teemadel ning loob võimaluse anda riigi arengusuundade osas vahetut tagasisidet, mis jõuab otse poliitikakujundajate ja otsustajateni,“ rääkis Lepik. „Soovime kõigile sisukaid arutelusid ning mõnusat meeleolu, et ühises ringis Eesti tuleviku kujundamisele kaasa aidata!“

Arvamusrännaku arutelujuhiks võib hakata iga täiskasvanu, kellele läheb korda Eesti areng ning kes soovib neil teemadel inimesi arutlema kutsuda.. Kõik huvilised jõuavad veel planeerida arutelusid, sest Arvamusrännakul saab osaleda ja ideid pakkuda novembrikuu lõpuni. Arutelude juhtimist hõlbustavad eelnevad koolitused, millest järgmised leiavad aset 8. novembril ja 15. novembril online- koolitusena. Arutelujuhtidele on abiks lisaks välja pakutud 12 teemale ja toetavale juhendmaterjalile ka väike töövahendite pakett, mis jõuab temani postiga ning aitab arutelu ladusamalt korraldada ja hoida arutelugrupis inspireerivat meeleolu.

Arvamusrännaku ideekorje annab vahetu võimaluse kaasa rääkida riigi pikaajalise arengustrateegia tegevuskava uuendamises, et tuua inimeste jaoks kõige olulisemad teemad ja lahendusideed Eesti arengust otsustajate fookusesse. Info Arvamusrännaku teemade, osalusvõimaluste ja koolituste kohta, samuti ideede ja tagasiside ankeet on leitav kodulehel www.arvamusrannak.ee.

Arvamusrännaku arutelude eesmärk on kutsuda novembrikuu jooksul inimesi igas Eestimaa paigas arutlema teemade üle, mille lahendamisele kaasa aitamisega saame üheskoos muuta Eesti elu paremaks. Aruteludega kogutakse erinevate elanikkonnagruppide ideid riigi arengustrateegia „Eesti 2035“ tegevuskava uuendamiseks. Aruteluteemad hõlmavad „Eesti 2035“ strateegia viite sihti ning jagunevad omakorda alateemadeks. Viis sihti on: inimene, ühiskond, elukeskkond, majandus, riigivalitsemine. Lõppvalikusse jäi kokku 12 alateemat ja üks vabateema, mille vahel saavad arutelujuhid koos osalejatega valida. Arutleda ja ideid pakkuda võib nii ühel kui ka mitmel teemal, mis tunduvad endale kõige olulisemad ja ka huvitavamad just ideekorje mõttes. Aruteluteemad on leitavad www.arvamusrannak.ee.

Arvamusrännak kuulub Eesti avatud valitsemise partnerluse tegevuskavasse, kuhu koondatud tegevused aitavad suurendada koosloomelist ja teadmiste põhist poliitikakujundamist. Tegevuskava sisaldab algatusi, mis laiendavad riigi digilahenduste kõrval ka teisi avatud valitsemise teemavaldkondi, hõlmates nii avaliku sektori innovatsiooni ja katsetamiskultuuri toetamist kui ka andmepõhise otsustusprotsessi arendamist.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta