Kohalik ja mahe toidukaup on tõusev trend nii Eestis kui kogu Euroopas. Aasta aastalt kasvab Eestis mahepõllumajandusliku maa osakaal, tekib juurde mahetootjaid ja -töötlejaid ning lisandub müügile uusi kodumaiseid mahetooteid.

Mahetoidu ostueelistuste peamiste põhjustena nimetavad tarbijad mahetoidu tervislikkust, head maitset, samuti vabadust GMO-dest, taimekaitsevahendite jääkidest ning sünteetilistest väetistest. Vähemolulised argumendid pole ka mahetootmise keskkonnasõbralikkus ja loomade heaolu tagamine. Viimatinimetatud argumentidest nähtub, et lisaks isiklikule mahetoidu tarbimisest saadavale heaolule peetakse üha enam olulisemaks ka keskkonnast hoolimist ning loodusega kooskõlas elamist.

Käärid mahetoidu kasvatamise ja käibenumbrite vahel

Mahetootmine Eestis on viimasel kümnendil jõudsalt  laienenud - selle üks põhjuseid on alates 2000. aastast makstav mahepõllumajandusliku tootmise toetus. Kui 2000. aastal oli mahepõllumajandusliku maa pindala Eestis alla 10 000 hektari, siis 2009. aastal oli mahepõllumajanduslikku maad juba üle 102 000 hektari.

Eelmise aasta seisuga moodustas mahepõllundusmaa üle 10% kogu Eesti põllumajandusmaast, olles protsentuaalsete näitajate poolest Euroopa Liidu riikidest esirinnas. Mida suurem on mahepõllumajandusliku maa osakaal, seda keskkonnasäästlikum see on, kuna mahepõllumajandusliku maa harimiseks ei kasutata sünteetilisi väetisi ega taimekaitsevahendeid. 

Kuigi mahepõllumajandusliku maa osakaal Eestis on märkimisväärne, on mahetoidu turuosa Eestis võrreldes teiste Euroopa riikidega marginaalne. Konjunktuuriinstituudi poolt läbiviidud uuringus "Kohalike mahepõllumajandustoodete turg Eestis 2008. aastal" hinnati mahetoidu turuosa Eestis vaid 0,5%-le (käive 46 mln krooni). Võrdluseks - suurim mahetoidu osakaal toiduturul oli 2008. aastal Taanis - 6%. Vaatamata sellele, et mahetoidu turuosa on Eestis marginaalne, tegi see 2008. aastal 50% kasvu.

Käärid mahetoidu kasvatamise ja käibenumbrite vahel tulenevad asjaolust, et Eestis on võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega suhteliselt vähe mahetoidu töötlejaid. Kuigi mahetunnustust puudutav seadusandlus on Euroopa Liidu liikmesriikides ühtne, on Eestis vähe töötlemisettevõtteid, kes võtavad ette mahetunnustuse taotlemise.

Isegi 2010. a juunikuu seisuga, kui mahetöötlejaid on paari aasta taguse ajaga võrreldes oluliselt lisandunud, ulatub tunnustatud mahetöötlejate arv vaid 38 ettevõtteni. Nende hulgas on ka mitu (suur)ettevõtet, kes tegelevad lisaks tavatoodete töötlemisele ka mahetoodete töötlemisega.

Mahetunnustuse saamiseks vajalik paberimajandus, mahetootmise käivitamine ning range kontrolli all käigushoidmine on sedavõrd raha-, aja- ja töömahukas, et selle protsessi suudavad läbi käia vaid vähesed ettevõtted. Mahetöötlejate arvu vähesuse taga võib näha ka asjaolu, et Eesti mahetootjad on suures osas väike- ja pereettevõtted, kellel puudub edasiliikumiseks vajalik kapital ning sageli ka oskusteave.

Tootjate ja töötlejate suhtarvud tasakaalust väljas

Mahetunnustust puudutava seadusandluse järgi ei tohi näiteks töötlemise valdkonnas tavatunnustust omav ettevõte sertifitseeritud mahepiima pudelisse villida ning müüa seda mahepiimana, kuna toote lõpptarbijani mahedana viimine nõuab lisatunnustust mahepõllumajanduse seaduse alusel. Eestis tegutseb 2009. aasta septembri seisuga 40 piimakäitlusettevõtet, kellest vaid kaks ettevõtet - Pajumäe talu ja AS Saidafarm - omavad mahetöötlemise tunnustust.

Just töötlejate vähesuse tõttu jõuabki märkimisväärne osa mahetoodangust turule tavatoodetena, sageli segatuna sama kategooria mittemahedate toodetega. 2008. aasta andmetel segati 69% toorpiimast tavapiima hulka ning see jõudis inimeste toidulauale mittemahedate piimatoodetena.

Vastupidiselt mahepiima üleküllusele, puuduvad osades toorainegruppides Eestis mahetooted jaemüügist täielikult - näiteks eestlaste enimtarbitavaid lihasid, sea- ja kanaliha, pole jaekaubandusest võimalik mahemärgistatuna osta. Need vähesed sead ja kanad, kes sisuliselt mahedana kasvatatakse, lähevad kasvatajatel koduseks tarbimiseks või müüakse tuttavatele.

Mahekauplustest, turult või maalt linna organiseeritud mahetoiduringidelt saab kodumaisest toodangust osta eelkõige töötlemata saadusi nagu puu- ja köögivilja, mett, piima ja suvel ka marju.

Töödeldud toodetest pakutakse leiba ja saia, teraviljasaadusi (jahud, helbed, kliid), makarone, kohupiima, jogurtit ja juustu, lihaveise- ja lambaliha, moosi, mahla, kuivatatud marju ja marjajahu ning maitse- ja ravimtaimesegusid. Osa töödeldud tooteid leiab lisaks mahekauplustele ja turulettidele müügilt ka suurtest toidukauplustest ning kauplusekettidest.

Mahetoiduturu kasv jätkub

Olukord, kus põhivalik mahetooteid on müügil siiski vähekäidavates ökopoodides ja turul, takistab nende jõudmist suurema hulga tarbijateni. Sageli polegi massidesse jõudmine paljude Eestis tegutsevate mahetootjate eesmärk, kuna väiketootjad ei suuda järjepidevalt toota suurte kauplusekettide jaoks vajaminevat kogust.

Samas kasvab mahetoiduturg iga aastaga ja seda peamiselt töödeldud mahetoidu sortimenti laienemise arvelt, millest võib omakorda järeldada tarbijate suurt huvi mahetoodete mitmekesisuse vastu.


Mahepõllumajandusele vastavad eri maades erinevad terminid:

  • bioloogiline põllumajandus - Austria, Saksamaa, Šveits, Itaalia, Prantsusmaa

  • ökoloogiline põllumajandus - Rootsi, Norra, Taani, Hispaania 

  • orgaaniline põllumajandus - Inglismaa, USA

  • looduslik põllumajandus  (luonnonmukainen, luomu) - Soome             


Loe lisainfot:

Sarnased artiklid