II pensionisamba järjekordne väljamakselaine näitab, et omal käel hakatakse seda raha investeerima vähe. Märkimisväärne osa rahast läheb otse tarbimisse. Kuidas see käib kokku pensionireformi käivitava argumendiga?

Me teame, mis on meile kasulik. Selge see, et oma suutervise ja vööümbermõõdu hoidmiseks oleks hea hoiduda maiustustest, silmade säästmiseks teha ekraaniajast pause, puhata ja piisavalt magada, olla füüsiliselt aktiivne. Siin pole midagi uut. Ent sageli läheme lihtsama vastupanu teed – see on inimlik.

Tarbijauuringutes on selgunud, et kui ostja laob kohe poeskäigu alguses korvi puu- ja juurvilju täis, on tal enda jaoks kergem õigustada otsust lisada kassa juures korvi ka üks šokolaaditahvel. Mis, teatavasti, on sinna strateegilisel põhjusel paigutatud. Ostlejal on lihtne seda pisikest pattu lubada, sest ta vaatab oma ostukorvi ning kinnitab endale: olen ju täna nii palju õigeid ja häid otsuseid teinud.

Sama lugu on tulevikuks plaanimisega. Me teame, et seda peaks tegema, oleks mõistlik teha, kuid lükkame selle lühiajalise heaolu tõttu kõrvale. Haardeulatuses ahvatlused on tugeva tõmbega. Ettekujutus sellest, kuidas pensionieas rahaliselt hakkama saada, on ähmane ja kauge. No küllap kuidagi ikka saab!

Võime olla ühel meelel, et üks šokolaaditahvel ei riku tõesti veel midagi ära. Aga on valdkondi, kus üks otsus võtta või jätta võib tähendada palju kaugemale ulatuvaid tagajärgi, mille mõjusid on hiljem keerulisem leevendada või tagasi pöörata.

Kuhu liigub välja võetud raha?

Pensionireformi üks käivitavaid argumente oli see, et pensionikogujatel peaks olema suurem vabadus pensionivara omal käel investeerida. Tänavu maikuus maksti soovijatele taas välja II samba raha. Rahakasutuse analüüsi tulemused paraku näitavad, et omal käel investeeritakse pigem harva.

Üle poole väljamakstud pensionirahast on üldjoontes suunatud enam-vähem võrdselt finantskohustuste tasumisse (18%), tarbimisse (19%) ja investeerimisse (21%). Kui investeerimise kategooriat lähemalt vaadata, siis selgub, et enamasti on ostetud kinnisvara ja kantud raha hoiusele. Vähemasti osa raha on kindlasti suunatud aktsiate ostu või fondidesse. Pensionikeskuse andmetel on aga kogu Eesti peale nüüdseks avatud vaid umbes 4200 pensioni investeerimiskontot, mis võiks olla parim viis oma investeeringut ise juhtida.

Üle 15% kasutusele võetud pensionirahast on maikuust kulunud kaardimaksetele. Kõige sagedamini tehti oste toidupoes, kodukaupade ja remonditarvete kaupluses, elektroonikapoes. 46% väljamakstud II samba raha seisab arvelduskontodel. Sügisele vastu minnes pakub rahatagavara ootamatuste korral kahtlemata head turvavõrku. Mida kauem seisab rahatagavara arvel, seda suurem on aga ka tõenäosus, et see kulub igapäevasele tarbimisele. Samuti sööb kontol magavat raha inflatsioon.

Swedbanki varasemates uuringutes on selgunud, et pea kahel kolmandikul Eesti inimestel puuduvad säästud. Seekordne väljamaksete laine näitas ka seda, et suurenenud on II samba raha hoiustele kandmine. Jällegi – see pole olemuslikult vale. Kuid samas tasub korra peatuda ja mõtelda, kas pensionivara väljavõtmise, sellelt 20% tulumaksu tasumise ning järelejäänud summa rohkem kui 20% inflatsiooni tingimustes hoiustamise järel on vara ka kasvanud.

Maikuus maksti II samba raha välja lõviosas neile, kel oli sinna kogunenud 2000–9999 eurot. Need inimesed hakkasid sinna raha koguma üsna hiljuti või on väikese sissetulekuga. Või mõlemat. Üldiselt võib öelda, et nad on suurema tõenäosusega inimesed, kellel oleks riigi lisatavast 4%-st ja järjekindlast pensionikogumisest kõige rohkem võita.

Makrotasandilt ei saa hinnata, kas iga pensioniraha välja võtnud inimese otsus oli pigem õige või mitte, sest see on tõepoolest ainuüksi selle inimese enda otsustada. Kuid üldpildil paistab, et praeguseid hüvesid on ahvatlev eelistada kindlamale tulevikule.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta