Hiie sõber võib olla inimene, ühendus, ettevõte või asutus, kelle sihikindla tegevuse tõttu on sellel või eelmistel aastatel looduslik pühapaik säilinud või selle seisukord paranenud.

Ettepaneku Hiie sõbra aunime andmiseks võib esitada iga era- ja juriidiline isik. Ettepanek peab sisaldama hiiesõbra nime, tunnustamisväärse tegevuse kirjelduse ning paiga võimalikult täpsed asukohaandmed, samuti esitaja nime, telefoninumbri ja (e-)kirja-aadressi. Ettepanekud tuleb saata hiljemalt 31 .oktoobriks Maavalla kojale: koda@maavald.ee või Maavalla koda, p.k. 136 Tartu 51004.

Hindamiskogu tutvub esitatud andmetega ning määrab Hiie sõbra aunime. Hiie sõber kuulutatakse pidulikult välja 19.11. Tartus Hiie väe tunnustamissündmusel.

Varem on Hiie sõbraks kuulutatud Muhu saare pühapaikade hoidja Martin Kivisoo, Paluküla Hiiemäe hoidjad Arvi Sepp, Lembi Välli ja Toivo Sepp ning Lehmja hiietammiku hoidja Mari-Ann Remmel. Noore hiiesõbrana on ära märgitud Minni Saapar, kes kooliõpilasena kaardistas Saaremaal Pihtla vallas asuvad pühapaigad.

Ajalooline looduslik pühapaik on kindel koht või ala looduses, millega seondub vastavasisuline vaimne pärand. Selle mõiste alla mahuvad hiied, pühad kivid, allikad ja puud, mis teadaolevalt on kasutusele võetud enne 20. sajandit, samuti uuemad ristipuud.

Ligikaudu 2500 teada olevast ajaloolisest looduslikust pühapaigast on riikliku kaitse all vähem kui viiendik. Nendestki on paljud armetus seisundis, kuna neid pole osatud või tahetud kohaselt ja väärikalt hoida. Taunitavas käitumises on aga sageli süüdi vaid teadmatus. On ju paljude inimeste juured katkenud ning kooliõpikuis kõneldakse pühapaikadest napilt ja kohati lausa vääralt.

Eesti looduslike pühapaikade rohkus ning nendega seotud tavade elavus on õhtumaises Euroopas erandlik. Looduslikud pühapaigad, mida Rahvusvaheline Looduskaitseliit (IUCN) peab inimkonna vanimaiks looduskaitsealadeks, on siin viimastel aastasadadel säilinud tänu maarahva kindlameelsusele. Nii näiteks toimus 1640. aastate alguses Võrumaal Pühajõe sõda, kus põlismaalased astusid välja püha jõe kaitseks. 1717. aastast pärinev arhiiviteade kõneleb: "Kui Viru-Nigula pastor rääkis visitatsioonil pühast hiiest, hakkas üks Võrkla küla talupoeg Toomas talle nii valjult vastu ja püha kohta kaitsma, et ta kinni võeti ja karistamiseks ära viidi." 2004. aastal takistasid hiie kaitsjad ehitusmasinate pääsu Paluküla Hiiemäele ning hoidsid ära looduskaitsealuse pühapaiga rüvetamise.

Hiie sõbra tunnustamine toimub koostöös Tartu Ülikooli, Hiite Maja SA, Kultuuriministeeriumi ja Siseministeeriumiga.