Statistikaameti andmetel oli 2021. aastal Eesti elanike oodatav eluiga sünnimomendil 77,2 aastat. Meeste oodatav eluiga oli 72,8 ja naistel 81,4 aastat. Mõlema soo esindajate oodatav eluiga on lühenenud. Tervena elavad mehed eeldatavalt 54,9 ja naised 58 eluaastat.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Marin Tasuja sõnul on oodatav eluiga alates 1995. aastast kuni 2020. aastani olnud kasvutrendis, kuid pandeemia mõjul on see viimastel aastatel pidurdunud. „Möödunud aasta erakordselt suure surmade arvu tõttu on oodatav eluiga lühenenud nii meeste kui naiste puhul ning langenud kaheksa aasta tagusele tasemele. Meeste oodatav eluiga on lühenenud enam kui naistel,“ ütles Tasuja.

Võrreldes 2020. aastaga on Eesti meeste oodatav eluiga aasta ja seitsme kuu võrra lühem, naiste oodatav eluiga on lühenenud aasta ja nelja kuu võrra, kuid piirkonniti on muutus erinev. „Linnalistes piirkondades on oodatav eluiga aastaga langenud sarnaselt Eesti keskmisega ehk pooleteise eluaasta võrra, kuid maalistes piirkondades on oodatav eluiga langenud pea kahe aasta jagu. Võrreldes 2020. aastaga pole oodatav eluiga langenud Viljandi ja Hiiu maakonna naistel,“ rääkis juhtivanalüütik.

Sarnaselt oodatava elueaga on vähenenud ka tervena elada jäänud aastate arv. 2021. aasta andmete põhjal elavad mehed tervena 54,9 aastat ja naised 58 eluaastat. „Aasta varasemaga võrreldes ootab Eesti mehi seega ees senisest seitsme kuu võrra lühem tervisepiiranguteta elu, naised elavad aga tervena poolteist aastat vähem. Erinevaid rahvastikurühmi vaadates selgub, et tervena elada jäänud aastate arv on enim vähenenud madalama haridusega ja linnalistes piirkondades elavate inimeste seas,“ lisas Tasuja.

Oodatav eluiga sõltub paljudest teguritest. Kõige suurem varieeruvus on hariduses: kõrgharitud inimeste oodatav eluiga on 81 aastat, põhiharidusega inimestel enam kui kümme aastat vähem ehk 70,3. Maakondlikus jaotuses oli oodatav eluiga pikim Hiiu- ja Tartumaal, lühim Ida-Viru ja Võru maakonnas. Hiiu- ja Ida-Virumaa elanike oodatava eluea erinevus on 4,5 aastat. Eestis elavad mitte-eestlased elavad eestlastest pea 2 aasta jagu vähem: vastavalt 75,6 ja 77,5 aastat.

Baltimaade võrdluses on kõige kõrgem oodatav eluiga eestimaalastel: 77,2 aastat. Vastav näitaja Lätis oli 2021. aastal 73,1 aastat ehk langes aastaga 2 aasta jagu. Leedus oli 2020. aastal oodatav eluiga 75,1 aastat. „See oli juba toona eelnevast näitajast tunduvalt madalam ning kuigi 2021. aasta andmeid pole Leedu veel avaldanud, on oodatav eluiga seal aastaga tõenäoliselt veelgi langenud,“ sõnas Tasuja. Euroopa keskmine oodatav eluiga 2020. aasta* seisuga oli 80,4 aastat ning sellele jäävad kõik Balti riigid alla.

Tervena elatud aastate järgi oli 2020. aastal Euroopas esikohal Rootsi, kus naiste näitaja oli 72,7 ja meeste oma 72,8 aastat. Viimasel kohal oli aga Läti, kus naised elasid tervena 54,3 ja mehed 52,6 aastat. Euroopa Liidu meeste keskmisest (63,5 eluaastat) elavad Eesti mehed tervena kaheksa aastat vähem. Eesti naiste näitaja jääb Euroopa Liidu naiste keskmisele (64,5 aastat) alla viie aastaga.

*2021. aasta andmeid pole kõik Euroopa riigid veel avaldanud.


Oodatav eluiga sünnimomendil on keskmine vanus, milleni vastsündinu eeldatavalt elab, kui ajavahemikule iseloomulikud suremuse näitajad ei muutu. Tervena elada jäänud aastad näitavad keskmist aastate arvu, mida elab inimene tõenäoliselt igapäevategevuste piiranguteta, kui suremus ja rahvastiku tervise näitajad jäävad samaks. Selle näitaja arvutamise üks komponent on küsitlusuuringuga saadav info selle kohta, mil määral on inimestel olnud vähemalt viimasel kuuel kuul mõne terviseprobleemi tõttu piiratud igapäevategevus. Arvesse lähevad ainult need vastused, kus inimene ütles, et ta ei ole terviseprobleemi tõttu üldse piiratud olnud.

Statistikatööde „Rahvastik“ ja „Eesti sotsiaaluuring“ avaliku huvi peamine esindaja on sotsiaalministeerium, kelle tellimusel statistikaamet andmeid analüüsib.

Sarnased artiklid