Viimase hinnangu järgi hulbib meie meres üle 5 triljoni plastitüki, kaaludes kokku üle 250 000 tonni. See on umbkaudu 700 tükki plasti iga inimese kohta. Värske uuring maalib olukorrast veelgi murettekitavama pildi.

Jenna Jambeck ja tema kolleegid Georgia ülikoolist leidsid, et suur hulk käitlemata plastjäätmeid pärineb rannikuala elanikkonnalt, kirjutab Treehugger.

Tagasihoidlike arvutuste kohaselt jääb igal aastal merre jõudva plastprahi hulk 4,8 ja 12,7 miljoni kuupmeetri vahele, seega 8 miljonit moodustab sellest üksnes umbkaudse keskmise.

Osa probleemist moodustab arengumaadele omane, suurima rannikuala elanike arvuga (peamiselt Aasia) riikide korraliku infrastruktuuri puudumine, mis tegeleks elanike poolt tekitatud jäätmetega.

Uuringu üks autoritest selgitab analüüsis kasutatud metoodikat, ühtlasi annab prognoosi tulevikuks, kui me jätkame endi süüst puhtaks pesemist jäätmekäitluses: „Meie uuringu eesmärgiks oli vaadelda jäätmeteket ühe inimese kohta 192 merepiiriga riigis 2010. aastal. Kuna enim vastutavad vette jõudva plasti eest rannikule kõige lähemal elavad inimesed, kitsendasime oma analüüsi 50 km raadiuseni rannajoonest. Seejärel vaatlesime, kui suur protsent jäätmetest oli plastist ning kui suure osa sellest moodustas käitlemata prügi (s.t jäätmed, mis olid visatud otse vette, mitte ei olnud jõudnud sinna maismaalt). Sealt edasi oli meil sõltuvalt prügi hulgast juba kolm erineva tasemega hinnangut saastatusele: madal, keskmine ja kõrge. Eelpool nimetatud 8 miljonit kuupmeetrit kuulub sinna keskmise hulka. See omakorda võrdub 5 kotitäie plastiga kogu maailma rannajoone iga meetri kohta. See hulk on tohutu. Võttes arvesse üha kasvava elanikkonna, tarbimise määra ning jäätmetekke, siis aastaks 2025 see arv kahekordistub – võib lisanduda kuni 17,5 miljonit kuupmeetrit plastjäätmeid aastas. Meie prognoosi kohaselt kumuleerub taolise stsenaariumi korral see hulk ajavahemiku 2010-2025 jooksul 155 miljoni kuupmeetriga.“

Lahendused sellele probleemile on juba ammu teada, nüüd on tarvis need vaid rakendada. Esimese sammuna on vaja kärpida plastmassi tootmist tervikuna, et vähendada nende koguarvu.

Seejärel on vaja vaid üle jäänud hulk kokku koguda ning see nõuetekohaselt hallata. See eeldab mitte ainult parema infrastruktuuri olemasolu (eriti maailma vaesemates piirkondades), vaid ka sotsiaalseid ja kultuurilisi muutusi. Inimesi tuleb rohkem harida oma prügi, eriti aga plasttoodete käitlemise osas.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta