Kuumalaine on üks kliimamuutuse väljund, mis muudab ökosüsteeme nii maal kui ka vees. Muutusi toiduahelas märkame eelkõige ahela tipus kiskjate või lindude kadumise näol. Kuigi kliima muutumisest võib mõni liik ka kasu saada (näiteks võib laiendada levilat), on pahupooleks sigivuse vähenemine ja suurem suremus.
- Elurikkus ja looduskaitse
- 9. jaanuar 2025
- Foto: Nature Pix. Pixabay
Üleilmse kliimasoojenemise kiirenedes on oodata kuumalainete sagenemist. 2014. aastal Vaikse ookeani kirdeosas alanud ookeani soojalaine vältas ligikaudu kaks aastat, ulatudes California rannikust Alaska laheni. Sel ajal täheldati mitmete merelindude mass-suremisi, millest suurim oli 2015–2016 lõunatirkude (Uria aalge) juhtum. Siis uhtus ookean peamiselt Alaska lahe rannikule ligikaudu 62 000 laipa, mida on üheksa kuu jooksul tavapärasest kolm korda rohkem. Samal ajal ei lennuvõimestunud enamikes jälgitud lõunatirgu kolooniates pojad, vähenes ka vanalindude arv. Enne soojalainet elas Alaskal kaheksa miljonit lõunatirku ehk veerand globaalsest asurkonnast.
Lõunatirk on pikaealine kalatoiduline sukellind. Loendusandmeid analüüsides segus, et soojalaine järel (2015–2016) suri pool asurkonnast. Seitsme aasta vältel (2016–2022) pärast soojalaine lõppemist kahanes pesitsevate paaride arv kolooniates 52–73%. Kokku suri jälgitud kolooniates ligikaudu 1,28 miljonit lõunatirku, kogu piirkond kaotas hinnanguliselt neli miljonit lõunatirku. Tirgulaipade lahkamine viitab näljasurmale.
See on teadaolevalt suurim registreeritud loomade hukkumine tänapäeval. Tähelepanuväärne on arvukuse muutuse aeg – vaid üks aasta! 2013–2017 kahanes piirkonnas ka Vaikse ookeani tursa (Gadus macrocephalus) asurkond 80%, mistõttu liigi püük peatati; ka küürvaalade (Megaptera novaeangliae) arvukus kahanes samal ajal 20%.
Kiiret arvukuse muutust on merelindudel täheldatud varemgi, kuid mitte nii ulatuslikku. Ka lõunatirkude arvukus on nii ökoloogilistel kui ka inimtekkelistel põhjustel kõikunud, kuid on taastunud kiiresti. Pärast soojalainet varasemale tasemele lõunatirkude arvukus enam tõusnud ei ole, mis viitab, et mere kandevõime on väiksem ega suuda enam tagada liigi kunagist arvukust. Süsteem nihkus uude tasakaalupunkti ehk meres vähenes lõunatirgule sobiliku toidu hulk.
Analüüsitud andmed ei viita, et arvukuse muutuse tingis lindude lahkumine teistele aladele – tõestust on leidnud seos lühiajalise soojalainega 2015.–2016. aasta talvel. Viimane on kinnitus, et kiire kliimamuutus võib ulatuslikult mõjutada ka majanduslikult olulisi liike (eelkõige kalu), samuti on see teadaolevalt esimene tõend, kuidas kliima kiire muutumine mõjutab märkimisväärselt merelinde.
Varasemalt on merelindude arvukust vähendanud küttimine, munakorje, invasiivsed kiskjad, merereostus ja kalandus. Nüüd lisanduvad ohutegurite hulka ookeani soojalained, mis viimastel kümnenditel esinevad sagedamini ja kestavad pikemalt.
Lugu on pärit Linnuvaatleja teadusuudiste portaalist, mida toimetab linnuökoloog Marko Mägi.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
