Põllumajandustoetused peavad tulevikus rohkem sõltuma ühiskonnale pakutavatest hüvedest ehk lisaks toidu tootmisele ka korras keskkonnast ja teistest väärtustest, mida põllumajandus ühiskonnale pakub. Sellise tõdemuseni jõudsid Varssavis põllumajanduspoliitika tuleviku üle arutlenud 11 riigi põllumajandusministrid ja esindajad.
- Maamajandus
- Maaeluministeerium
- 3. veebruar 2010
- Pildistas Katrin Jõgisaar, Bioneer.ee
Eesti toetas kohtumisel selgelt seisukohta, et pärast 2013. aastat ei saa Euroopa Liidu toetuste arvestamisel enam aluseks võtta ajalooliselt turuhinna languse kompenseerimisest tekkinud otsetoetuste taset, sest toetused peaksid rohkem sõltuma reaalselt tehtavatest kulutustest.
Samuti leiab Eesti, et tulevikus peab toetuste määramisel jätma liikmesriikidele vabamad käed, et arvestada rohkem konkreetsete riikide eripärasid, avalikkusele pakutavaid teenuseid ja hüvesid ning sellest tulenevaid toetusevajadusi. Neid ettepanekuid toetasid ka teised riigid.
Eesti, Läti Leedu, Poola, Tšehhi, Slovakkia, Rumeenia, Bulgaaria, Rootsi, Küprose ja Ungari esindajad allkirjastasid kohtumisel ka vastavasisulise Euroopa Liidu ühist põllumajanduspoliitikat (ÜPP) puudutava deklaratsiooni. ÜPP muutub pärast 2013. aastat, mil ELis algab uus eelarveperiood.
Samuti leiab Eesti, et tulevikus peab toetuste määramisel jätma liikmesriikidele vabamad käed, et arvestada rohkem konkreetsete riikide eripärasid, avalikkusele pakutavaid teenuseid ja hüvesid ning sellest tulenevaid toetusevajadusi. Neid ettepanekuid toetasid ka teised riigid.
Eesti, Läti Leedu, Poola, Tšehhi, Slovakkia, Rumeenia, Bulgaaria, Rootsi, Küprose ja Ungari esindajad allkirjastasid kohtumisel ka vastavasisulise Euroopa Liidu ühist põllumajanduspoliitikat (ÜPP) puudutava deklaratsiooni. ÜPP muutub pärast 2013. aastat, mil ELis algab uus eelarveperiood.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
