Maaeluministeerium kavandab käesoleval aastal mitte toetada mahetootmisega alustajaid või mahepõllumajandusmaa suurendamist praeguste mahetootjate poolt. Mahepõllumajanduse Koostöökogu, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Noortalunikud, Eesti Lihaveisekasvatajate Selts, Põlvamaa Põllumeeste Liit ja Valgamaa Põllumeeste Liit leiavad, et see kava on mahepõllumajanduse edasise arengu seisukohalt lühinägelik. 

See ei ole ka kooskõlas valitsuse majandusarengu komisjoni poolt kinnitatud mahemajanduse tervikprogrammi eesmärgiga, kus nähakse ette mahepõllumajandusmaa suurenemine 250 000 hektarini aastaks 2021.

Pöördumises tehakse tungiv ettepanek leida võimalused mahetootmise toetuse maksmiseks tootjatele, kes soovivad mahepõllumajaPöördumine seoses Maaeluministeeriumi kavatsusega mitte toetada mahetootmisega alustajaid ja mahepõllumajandusmaa laiendamist

Lugupeetud hr maaeluminister

Pöördume Teie poole seoses määruse eelnõus „2019. aastal „Eesti maaelu arengukava 2014–2020ˮ alusel antavad Euroopa Liidu ühise  põllumajanduspoliitika kohased maaelu arengu toetused“ sätestatud kavatsusega mitte toetada mahetootmisega alustajaid või mahepõllumajandusmaa laiendamist praeguste mahetootjate poolt.

Maaeluministeerium ja Vabariigi Valitsus andsid meie arusaama kohaselt eelmisel aastal Mahepõllumajanduse Koostöökogu pöördumisele vastates ja mahemajanduse tervikprogrammi eesmärke kinnitades selge signaali, et mahetootmine on perspektiivikas ja Eesti jaoks oluline suund ja seetõttu on tehtud otsus väga üllatav.

Koostöökogu 27. märtsi 2018. a pöördumisele saadud ministeeriumi poolses vastuses oli kirjas: „Oleme seisukohal, et mahepõllumajanduse arengu tagamiseks tuleb jätkata uute kohustuste võtmist ja tegeleme toetuse eelarve küsimusega eesmärgiga leida järgnevateks aastateks kõigi mahepõllumajanduse toetuse taotluste rahuldamiseks vajalikud eelarvelised vahendid.“

Leiame, et otsus seada piir mahepõllumajandusmaale ja sellest tulenevalt kogu mahetootmise laienemisele, on mahepõllumajanduse edasise arengu seisukohalt lühinägelik. See ei ole ka kooskõlas valitsuse majandusarengu komisjoni poolt kinnitatud mahemajanduse tervikprogrammi eesmärgiga, kus nähakse ette mahepõllumajandusmaa suurenemine 250 000 hektarile aastaks 2021 (ehk ca 40 000 ha kolme aastaga). Käesoleva eelnõu rakendumisel seda kindlasti ei juhtu. Kui me soovime turundada Eestit kui puhta keskkonnaga riiki, siis peaks mahetootmise laienemist soodustama.

Antud otsus pidurdab laiemalt kogu mahesektori arengut (nt mahetöötlemise edendamist, ekspordimahtude suurendamist).  Viimastel aastatel on mahepõllumajandus kiirelt arenenud, Eesti mahetootjad on olnud innovaatilised, otsinud uusi lahendusi, et suurendada saagikust ja tõsta kvaliteeti. Selle tulemuseks on olnud ka ekspordi märkimisväärne kasv. Mahetoodete töötlemine lõpptarbijale valmis toodanguks on olnud üks peamisi etteheiteid mahesektorile. Tööstus vajab stabiilset tooraine tarnet selleks, et plaanida investeeringuid. Mahepõllumajandusliku tootmise toetuste ümber käiv pidev arutelu kas, millal ja kui palju saab toetusi maksta, ei anna kindlust mitte kellelegi.

Maaelu arengu poliitika eesmärkideks on põllumajanduse konkurentsivõime, loodusvarade jätkusuutlik majandamine ning maapiirkondade tasakaalustatud territoriaalne areng. Valitsus ja Maaeluministeerium andsid eelmisel aastal selge signaali, et mahepõllumajandus on perspektiivikas. Nüüd aga on meie poole murelikult pöördunud paljud tootjad, kes on sõlminud lepinguid, et mahetootmismaad laiendada  või on plaaninud mahetootmisega alustada. Ettevõtted ei saa teha pikaajalisi plaane, investeerida, tootmist laiendada, kui puudub kindlus, milliseks kujuneb ettevõtte tegevusvaldkonda puudutav ärimaastik kasvõi juba järgmisel aastal.  Samuti on meile teada, et paljud noored, kes plaanivad vanematelt tootmise üle võtta või uue ettevõttega alustada, sooviksid asuda just mahepõllumajandusliku tootmise teele.

Põhimõtteliselt on võimalik mahepõllumajandusega tegeleda ka ilma toetuseta, kuid majanduslikult on see väga keeruline. Tuleb ka silmas pidada, et olenevalt tootmistüübist ei saa esimesel kahel-kolmel mahetootmisele ülemineku aastal oma toodangut veel mahedana müüa ning seega puudub ka võimalus saada kõrgemat hinda. Mahetootmisega kaasneb avalike hüvede pakkumine keskkonna- ja looduskaitse ning loomade heaolu toetava majandamise näol ning seetõttu tuleks nende hüvede pakkumist ka kompenseerida, toetades kaasnevaid lisakulutusi ja saamata jäänud tulu.

Määruse eelnõu seletuskirjas on põhjenduseks rahaliste vahendite nappus. Juba 2016. aastal oli selge, et mahetoetuse MAK 2014-2020 eelarve on planeeritud mahus, mis tegelikke vajadusi ei kata. Siiski leiti võimalus aastatel 2017 ja 2018 ressurssi juurde leida ja on lubatud leida võimalusi ka järgmistel aastatel eelarve suurendamiseks. Arvestuslikult plaaniti toetusmahu ca 8% suurenemist aastas, 2019. a määratud toetuste suurenemine oli natuke üle 5%, seega plaanitud kasvu ei ületatud.

PRIA veebruari infokirjas oli toodud MAK keskkonna- ja loomade heaolu meetmete eelarved ja rahuldatud taotluste summad, nende kahe summa vahe oli 11 miljoni eurot. Kuna tegemist on sama MAK prioriteedi alla käivate meetmetega, siis peaks siin olema üks allikas, kust puudujääva summa saaks katta.

Teeme tungiva ettepaneku käesolev eelnõu üle vaadata ja leida võimalused mahetootmise toetuse maksmiseks tootjatele, kes soovivad mahepõllumajandusliku tootmisega alustada või mahetootmist laiendada. Samuti tuleb tagada praegustele mahetootjatele toetuste maksmine MAKis olevate toetusmäärade alusel.

Lugupidamisega

Merit Mikk

Mahepõllumajanduse Koostöökogu

Kerli Ats

Eestimaa Talupidajate Keskliit

Diana Salf

Eesti Noortalunikud

Jane Mättik

Eesti Lihaveisekasvatajate Selts

Karin Sepp

Põlvamaa Põllumeeste Liit      

Kaupo Kutsar

Valgamaa Põllumeeste Liit

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta