Eestimaa Loomakaitse Liit (ELL) mõistab hukka Paide linnast leitud väidetavalt haige ilvese tapmist riigiametnike poolt ning leiab, et seda tehti täiesti põhjendamatult ja vastutustundetult. Looma tervislikku seisundit ei vaevutud isegi kliinikus kindlaks tegema, mistõttu ei ole ilvese ebaõiglane tapmine põhjendatav ka nö halastussurmana.

„Riik rikub ise enda kehtestatud seadusi ning vastustusele ei võeta selle eest kedagi“, ütles Eestimaa Loomakaitse Liidu jurist Piret Tees, lisades, et looduskaitseseaduses on selgelt sätestatud, et looma abitut olukorda põhjustavate asjaolude kõrvaldamist ning abitusse olukorda sattunud või vigastatud looma vedu ning loodusesse tagasiviimist korraldab Päästeamet või Keskkonnaamet. Vigase või haige looma elujõulisuse taastamist korraldab Keskkonnaamet.

ELL hinnangul on Keskkonnaametile seadusega pandud kohustus taastada vigase või haige looma elujõulisust. Selle asemel aga vigased ja haiged loomad pikemalt mõtlemata hukatakse ning keegi ei nurise, sest riigi rahakott tühjeneb sellisel moel ju oluliselt vähem. Miks keegi seadust rikkuvaid ametnikke ei karista? Riigil puuduvad metsloomade ravimiseks ja elujõulisuse taastamiseks mistahes kohad. Seega on riik ise teinud kõik endast oleneva, et iseendale pandud kohustust mitte täita, sulgedes seejuures mõned aastad tagasi väidetava vajaduse puudumise tõttu ka ainsa Nigula metsloomade taastuskeskuse.

Loomakaitseseaduse § 10 lg-s 1 on sätestatud juhud, mil looma on lubatud hukata. Kõnealuse ilvese tapmine ükskõik millise lubatud hukkamise viisi alla ei mahu. Ka abitusse olukorda sattunud looma hukkamine ei olnud antud juhul lubatav, kuna see eeldab, et looma ellujäämine tekitab talle kestvaid kannatusi või osutub võimatuks tema liigiomane eluviis või loodusesse tagasiviimine. Neid asjaolusid aga kindlaks ei tehtud. Seega on ametnik toime pannud looma suhtes lubamatu teo (looma põhjuseta hukkamine) loomakaitseseaduse § 4 lg 1 tähenduses.

ELL juhatuse esimehe Heiki Valneri sõnul juhivad täna meie riiki loomavihkajad, sest poliitikute tahtmatust loomade elu parandada ja kannatusi vähendada, ei saa teisiti tõlgendada. „Kõige suuremad loomapiinajad ja -sõbrad istuvad tegelikult valitsuses, ministeeriumides ja Riigikogus, sest nende tehtud ja mittetehtud otsustest sõltub kümnete ja kümnete tuhandete loomade, lindude ning paljude teiste, meie riigi territooriumil elavate liikide saatus!"

ELL-il olid antud ilvese puhul nii võimekus kui vahendid teda ravida ja pärast paranemist taas loodusesse vabastada, et ta saaks jätkata liigiomast elu. Riik paraku ei pidanud isegi vajalikuks vabatahtlike organisatsioonidega nõu pidada, vaid otsustas taas odavama ja lihtsama vastupanu teed minna. ELL kinnitab, et vastupidiselt poliitikute soovile näidata loomade kaitse tagamist heast küljest, metsloomade olukord aasta-aastalt tegelikkuses halveneb.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta