Keskkonnaagentuuri andmetel tekkis Eestis 2016. aastal 222 806 tonni pakendijäätmeid, mis teeb ligikaudu 169 kg pakendijäätmeid ühe elaniku kohta aastas. Kõige enam tekkis paber- ja kartong- ning plastpakendijäätmeid, järgnesid klaas-, metall- ja puitpakendijäätmed.

Võrreldes 2015. aastaga pakendijäätmete teke mõnevõrra vähenes, mis tuleneb põhiliselt metall- ja puitpakendite koguste vähenemisest. Paber-, kartong-, plast- ja klaaspakendijäätmete kogused olid endiselt tõusvas trendis.

Puitpakendijäätmete puhul ei arvestata enam tekke ega taaskasutuskoguste hulka puitaluseid, mida parandatakse ja suunatakse uuesti ringlusesse. Selliste puitaluste kogused on viimastel aastatel oluliselt suurenenud.

Pakendiseaduse kohaselt tuleb pakendijäätmete kogumassist taaskasutada vähemalt 60% kalendriaastas, sealhulgas vähemalt 55% ringlussevõtuna. 2016. aastal taaskasutati pakendijäätmete kogumassist 84%. Enim taaskasutati paber- ja kartongpakendijäätmeid, järgnesid plast- ning klaaspakendijäätmed. Plastpakendijäätmete puhul tuleneb kõrge taaskasutusmäär suuresti jäätmepõletusjaamades energiakasutusse suunatud kogustest.

Üldiselt 2016. aasta taaskasutusse jõudnud pakendijäätmete kogused suurenesid: kuigi ringlussevõtt vähenes 7% võrra, siis energiakasutus suurenes lausa 30% võrra. Pakendiseadusega seatud eesmärgid said täidetud ning ringlusse võeti 56% tekkinud pakendijäätmetest.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta