Taaskasutusorganisatsioonid Eesti Pakendiringlus OÜ, Tootjavastutusorganisatsioon OÜ ja Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ leppisid kokku ühisetes konteinerkleebistes. Ühtsete kleebiste eesmärk on lihtsustada tarbijate jaoks pakendite sorteerimist.

Vaata, missugused näevad välja uued kleebised konteineritel ning kuidas õigesti sorteerida.

Eesti Pakendiringlus OÜ, Tootjavastutusorganisatsioon OÜ ja Eesti Taaskasutusorgansiatsioon MTÜ korraldavad Eestis ilma pandita pakendite kogumist ja taaskasutusse suunamist. Konteinerite arv kolme organisatsiooni peale üle Eesti on kokku umbes 6000. Klaasi-, papi- ja metall-plastpakendi konteinerite täpsed asukohad leiab veebist kuhuviia.ee.

„Ühtsete kleebiste kujundamise eesmärgiks oli muuta pakendijäätmete üleandmine tarbijate jaoks lihtsamaks ja sidid paremini arusaadavaks. Igal kogutaval jäätmeliigil on oma värv, ikoon ja tekst. Papp- ja paberpakendi konteinerile viitab kleebise sinine värv, klaaspakendi konteinerile roheline ning plast- ja metallpakendeid kogutakse koos ning sellele viitab kleebise kollane,“ selgitas Tootjavastutusorganisatsioon OÜ juhatuse liige Kristiina Dreimann.

„Pakendipunktides, kus on majanduslikult mõistlikum koguda kõiki pakendeid ühe kogumisvahendiga, on kogumisvahendil siiski kõigi kolme pakendiliigi kleebised. Pikemas perspektiivis peaks sama kogumis- ja siltide süsteem laienema kõikjale, kus pakendeid ära anda on võimalik – avalikud ruumid, haridusasutused, väliüritused jne. Loodetavasti muudab sellisele ühtsele märgistamise süsteemile üleminek pakendijäätmete kogumise ja üleandmise inimestele selgemaks ja kaasab panustama ka neid, kes pakendijäätmete sorteerimist oma igapäevaellu pole veel jõudnud juurutada,“ lisas Kristiina Dreimann.

„Uue valemiga arvutatud jäätmete ringlussevõtt päästab meid 2020. aastal küll nn prügitrahvist, kuid on selge, et arvutusmetoodika muutmine ei suurenda tegelikku jäätmete sorteerimist. On oluline, et Eesti riik ja Eesti inimesed sorteeriksid rohkem jäätmeid, sest sorteeritult kogutud jäätmed on eeldus, et materjale on võimalik ringlusesse võtta. Samuti peame täitma Euroopa Liidu liikmesriigina kohustust võtta 2025. aastaks ringlusse vähemalt 65% pakenditest ja 2030. aastaks vähemalt 70%,“ sõnas Pakendiringlus OÜ tegevjuht Alder Harkmann.

„Ringmajanduse mudeli õnnestumiseks on oluline tagada pakendijäätmete kvaliteet. Kui pakendijäätmed on vastavalt meie juhistele liigiti kogutud, on võimalik neid rohkem ringlusse võtta. Teeme omalt poolt elanikele liigiti kogumise lihtsamaks, sortimise juhised arusaadavamaks, et meie pakendikonteineritesse toodaks kvaliteetsem pakendimaterjal,“ lisas MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon (ETO) juhatuse liige Siret Kivilo.

 
Eesti Pakendiringlus OÜ on pakendite taaskasutusorganisatsioon, mille eesmärgid on luua ja hoida töös üleriigiline pakendite kogumisvõrk, korraldada pakendijäätmete taaskasutamist sellises ulatuses, mis tagab Eesti Pakendiringlusele delegeeritud kohustuste täitmise ja informeerida tarbijaid pakendite äraandmise võimalustest. Eesti Pakendiringlus kogub pakendeid kõikides kohalikes omavalitsustes. Oleme üle Eesti paigaldanud rohkem kui 2000 pakendikogumise konteineri

Tootjavastutusorganisatsioon OÜ (TVO) tegeleb ettevõtete abistamisega Pakendiseadusest tulenevate kohustuste täitmisel. TVO kogub pakendijäätmeid nii ettevõtetest kui ka eramajapidamistest ning jagab teadmisi pakendijäätmete taaskasutuse edendamiseks.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta