Keskmise brutokuupalga kasv kiirenes teise kvartali ühelt protsendilt kolmandas kvartalis kolme protsendini. Kolmandas kvartalis oli palgakasv mõnevõrra kiirem kui teises kvartalis, sest pärast viiruse esimest lainet majandusaktiivsus suvel hoogustus ja palgatoetuse saamiseks ei olnud vaja näidata palkade olulist langust. Kui teises kvartalis oli töötunde töötaja kohta viis protsenti vähem kui aasta tagasi, siis kolmandas kvartalis oli töö maht umbes sama kui aasta varem.

Neljandas kvartalis aeglustub majanduskasv aga taas, kuna koroonaviiruse teine laine räsib majandust nii Eestis kui teistes riikides. Kuigi nakatunuid on Euroopas üldiselt palju rohkem kui kevadel, siis on liikumispiirangud paremini sihitud ja seetõttu segavad majandust vähem. Seetõttu peaks piirangute mõju majandusele olema pehmem kui kevadel.

Järgmisel aastal peaks palgakasv olema vaid veidi kiirem kui tänavu

Swedbanki prognoosi järgi kasvab keskmine brutopalk koos palgatoetusega sel aastal vaid kolm protsenti. Järgmisel aastal majanduskasvu hoogustudes kiireneb palgakasv 3,5 protsendini. Majapidamiste olukorda leevendab hinnakasvu peatumine – hinnatase alaneb sel aastal 0,4 protsenti.

Majandusharude lõikes oli pilt endiselt kirju

Positiivne on see, et kui kevadel oli palgatase aastatagusest madalam pooltes majandusharudes, siis suvel langes palk aastaga vaid kahes majandusharus: kaubanduses ja turismis. Keskmine töötasu ei muutunud aastaga ehituses, kus tööde maht langes aastaga umbes kümnendiku võrra. Palgad jätkasid kiiret kasvu kõrge palgatasemega harudes nagu infotehnoloogia, energeetika, finants.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta