---

Keskkonnaministeeriumi tellitud finantsgarantii uuring näitab, et kuigi ettevõtjad on jätnud riigi kanda miljonitesse eurodesse ulatuvaid kohustusi, ei ole nad end kindlustanud juhtumiteks, kus neil võib tekkida rahalisi probleeme keskkonnavastutuse kohustuste täitmisel.

„Keskkonnavastutuse illustreerimiseks sobib tänasel rahvusvahelisel turismipäeval just näide sealt sektorist – rahalistesse raskustesse sattunud turismiettevõttel peab olema piisav rahaline tagatis, et reisijatele tehtavad kahjud korvata või nad sihtkohast koju tuua. Sama kehtib ka keskkonna puhul – pille kotti pakkides tuleb garanteerida see, et keskkonda midagi kahjulikku maha ei jääks," selgitas keskkonnaminister Siim Kiisler.

Kõige suuremad probleemid on keskkonnavastutuse kohustuse täitmisel jäätmekäitluses: mitmete pankrotiga lõpetanud ettevõtete vaheladustamisplatsidele on jäetud maha suuremas koguses jäätmeid. Laoplatsil vedelevate jäätmetega kaasneb ka lindude kogunemise, pinnase reostumise ja põlenguoht. „Meie jäätmekäitlejad on nende probleemidega hästi kursis ja tunnistavad, et seda olukorda on vaja rohkem reguleerida. Samas soovitakse, et rahalised kohustused koormaksid vähem neid ettevõtteid, kes keskkonnanõudeid hästi täidavad," nentis Kiisler. Peamiseks praktiliseks takistuseks peavad ettevõtjad seda, et vaheladustatud jäätmekoguste ja vajaliku rahalise tagatise vastavust on keeruline määrata.

Teine probleemne valdkond on seotud maapõuega. Tõsi, siin on ettevõtete valmisolek keskkonnavastutuse tagatisi kasutusele võtta on suurem. „Ka nende ettevõtetega on keskkonnaministeerium juba mõnda aega läbirääkimisi pidanud. Erinevalt jäätmekäitlusest ei ole aga korrastamata kaevanduste taga nii palju ettevõtete teadlik kavatsus oma kulusid optimeerida, vaid pigem praktilist laadi asjaolud, näiteks soov kaevandusluba pikendada,“ lisas keskkonnaminister.

Rahaliste tagatiste kasutamise võimalusi kaaluti ka uutes arenevates valdkondades. Näiteks uuriti, kuidas tagada, et kasutusaja ületanud tuulikud maha võetakse või meres kasutatavad kalasumbad seal eemaldatakse.

Mitmes loastatud ettevõtlusvaldkonnas on oluline reostusõnnetuste risk. Uuringu ühe autori, analüütik Jaanus Veemaa sõnul on 40 protsendil keskkonnaloa omanikest kogemusi reostusõnnetustega: "Ettevõtete küsitlus näitas, et kaasnenud kulud kaeti esmajoones ettevõtte omavahenditest, sellele järgnesid kindlustuskaitse ning kulude ajatamise võimaluse kasutamine. Mida väiksem on ettevõte, seda harvem tuleb ette, et tal on kindlustus, ometi on just väikesed ettevõtted ootamatute kulude tekkides kaitsetumad. Suuremad ettevõtted on kasutanud rohkem vara- kui vastutuskindlustust."

Ettevõtete reostusjuhtumitega kaasnenud otsesed kulud on riigile olnud võrdlemisi väikesed, selleks Keskkonnainvesteeringute Keskuselt küsitud summad jäävad alla 10 000 euro. Oluliselt suuremad kulud võivad riiki oodata jäätmekäitluses, kus üksikute vaheladude likvideerimise hinnangulised kulud ulatuvad oluliselt üle miljoni euro (näiteks ehitusjäätmed Silikaltsiidi 7 platsil Tallinnas, vanarehvide vahelaod). Selliste kulude ennetamiseks on riigil mõistlik nõuda ettevõtetelt rahalisi tagatisi.

Uuringu ülesanne oli analüüsida, kas riik peaks olulise keskkonnamõjuga ettevõtlusvaldkondades nõudma ettevõtetelt rahalisi selleks, et nad täidaksid paremini keskkonnavastutuse kohustusi. Ühtlasi selgitati, millised vahendid võiksid selleks sobida (näiteks pangagarantii, vastutuskindlustus), samuti seda, kas rahalisele tagatisele leiaks ettevõtteid vähem koormavaid alternatiive.

„Finantsgarantii instrumendid kui keskkonnavastutuse tööriistad“ uuringu viis läbi Tartu Ülikool (RAKE).

Uuringu taust

Tagatise kasutamise võimalusi vaadeldi viies tegevusvaldkonnas: maavarade kaevandamine, jäätmete käitlemine, kiirgusallikate käitlemine ja kasutamine, saasteainete viimine välisõhku ning vee erikasutus.

Soovitused eristati kolme keskkonnavastutuse tüüpjuhtumi lõikes. Uuringus selgitati:

•  kuidas tagada, et pärast ettevõtlustegevusega alustamist selguvate keskkonnahäiringute leevendamiseks (näiteks on lõhna- või müranäitajad suuremad kui keskkonnamõju hindamisel kirjeldatud) oleks ettevõttel võimalik teha lisainvesteeringuid;
•  kuidas oleks võimalik katta selliste õnnetuste kulusid, millega kaasneb keskkonnakahju (näiteks pinnasereostuse kokkukogumine);
•  millised tagatised kohustaksid ettevõtet oma tegevuse lõpetamisel likvideerima tootmise territooriumil või käitises olevaid keskkonnaohtlikke materjale ja seadmeid, korrastama kasutatud maa-ala või sulgema käitist.

Töös uuriti finantsgarantii vahendite kasutamise kogemust Eestis ja Euroopa riikides, analüüsiti keskkonnaloaga ettevõtete majandusnäitajaid, riigi seniseid kulusid ettevõtete keskkonnavastutusele, ettevõtete kahjujuhtumeid ja väärtegusid, uuriti ettevõtjate ja keskkonna- ning finantsekspertide kogemusi ja soovitusi. Raportis anti soovitused keskkonnavastutuse tagamise instrumentide väljatöötamiseks keskkonnamõju valdkondade kaupa ning kirjeldati nende arvutamise metoodikaid.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta