Palmiõli on maailmas enimkasutatud taimeõlide edetabeli tipus. Palmiõli on universaalne ja populaarne ning selle tootmine on soodne. Teisalt on aga tegu vastuolulise tootega.
- Tarbimine ja tervis
- Tekst: Laura Mägi, Bioneer.ee vabatahtlik kaasautor
- 11. jaanuar 2019
- Fotod: Õlipalm. Pixabay, CC Public Domain
Palmiõli pärineb õlipalmi viljadest. Looduslikult on palmiõli punaka värvusega ja seetõttu tuntud ka punase palmiõlina. Õlipalmipuud on omased Lääne-Aafrikale, kuid 19. saj. lõpul rajati õlipalmide istandused ka Ladina-Ameerikasse ja Kagu-Aasiasse. Tänapäeval pärinebki üle 80% palmiõlist Indoneesiast ja Malaisiast.
Palmiõli on maailma eri piirkondades tuhandeid aastaid kindlal kohal nii toidulaual kui ka näiteks rahvameditsiinis. Aafriklased kasutasid palmiõli muuhulgas mürgituste, peavalude ja nahahaiguste raviks, aga ka näiteks loodusliku kõhulahtistina. Brittide tööstusrevolutsiooni ajal hakati palmiõli hoogsalt tarvitama hoopis tööstusliku määrdena. Tänasel päeval leidub palmiõli pea kõikjal, erinevate allikate andmeil umbes pooltes supermarketites müüdavates toodetes, näiteks küpsetistes (koogid, leivad, küpsised, muffinid), külmutatud pitsades, margariinides ja pähklivõides, šokolaadides, jäätistes, samuti seepides, hambapastades, šampoonides ning jumestusvahendites. Palmiõli toodetakse igal aastal umbes 66 tuhat tonni ja näiteks 2015. aastal tarbiti keskmiselt 8 kg palmiõli inimese kohta maailmas.
Hoolimata palmiõli laialdasest kasutamisest, arutletakse selle üle, kas taimeõli on tervisele ohtlik või ohutu, kahjulik või hoopis kasulik. Arvatakse, et palmiõli võib muuhulgas tõsta vitamiin A ja E taset, mõjutada südame tervist, rafineeritult aga kujutada ohtu näiteks neerudele. Palmiõli pole „eriti“ tervislik, kuna sisaldab teistest õlidest rohkem küllastunud rasvhappeid (need on tavaliselt toitudes, mida ei soovitata pidevalt/sageli süüa).
Teadlaste sõnul on söök tänu üleilmsele kaubandusele muutunud kogu maailmas üha sarnasemaks – kaloriterohkeks ja toitainetevaeseks. Veel 1960ndail kasutati praadimiseks toiduõli väga hoolikalt lusikaga mõõdetud kogustes, nüüdseks on toiduõli valik kauplustes rikkalik ning õli kallatakse toidule-pannile otse pudelist. Rasvad on aga kaloririkkad ja nende ohtral tarvitamisel suureneb ülekaalulisuse või rasvumise risk. Üks teelusikatäis palmiõli sisaldab umbes 114 kcal ja 14 g rasvu.
Suurbritannias on 67% meestest ja 57% naistest rasvunud või ülekaalulised.
Rasvumise põhjus võib teadlaste hinnangul peituda muuhulgas ka toiduõlis. Kuigi 2018. a. juulis ajakirjas Food and Nutrition Science´is ilmunud artiklis leidsid teadlased peale hulga varasemate palmiõli ja kehakaalu muutustega seotud uuringute läbitöötamist, et selgete seoste ja järelduste tegemiseks on veel paraku vähe tõendeid.
Palmiõli tootmine toimub keskkonna hinnaga. Vihmametsad taanduvad õlipalmide istanduste ees.
Euroopa Komisjoni andmeil on 1990-2008. a. raiutud maha 5,5 miljonit hektarit metsa (Belgiast ligi kaks korda suurem ala). Igal aastal raiutakse Indoneesias umbes poole miljoni hektari ja Malaisias 100 000 hektari ulatuses metsasid. Lisaks ei lasta palmiõli tootmiseks õlipalmidel kasvada kõrgustesse, sest nii on vilju raske kätte saada, vaid elujõus puud saetakse maha. Asemele istutatakse uued palmid. Ka metsapõlenguid seostatakse just Indoneesias ja Malaisias palmiõliga, peamiselt tänu kohalike farmerite alepõllundusele.
Nõudlus palmiõli järele mõjutab ka elurikkust, sest metsaraie hävitab kohalike loomade elupaiku. Viimase 20 aastaga on „palmiõli jaht“ põhjustanud hinnanguliselt 50 000 orangutani hukkumise. Ohus on ka teised loomad, näiteks tiigrid, ninasarvikud ja elevandid. Samuti aitab metsaraie kaasa kliimamuutustele, kuna raiumise käigus paiskub õhku CO2-te.
Palmiõli alternatiivid nõuaksid aga veelgi suuremat lõivu keskkonnalt, sest hävitustöö metsade ja elurikkuse kallal koliks lihtsalt teistesse piirkondadesse. Alternatiivide nagu soja, rapsi ja maisi kasvatamine nõuaks umbes üheksa korda rohkem maad ja see võib kaasa tuua elurikkuse hävitamise nt Brasiilias ja Argentiinas.
Paraku on keeruline palmiõli tarvitamist täielikult vältida. Algatuseks soovitatakse muuhulgas kasutada jätkusuutlikult toodetud palmiõli sisaldavaid tooteid, küpsetada toitu ise kodus, vältida snäkke ja valmistoitu või tarvitada palmiõli vähe ja ainult väga „erilistel puhkudel“.
Kasutatud materjalid
- www.bbc.com/news/business-39254804
- en.wikipedia.org/wiki/Palm_oil
- epthinktank.eu/2018/02/19/palm-oil-economic-and-environmental-impacts/
- www.healthline.com/nutrition/palm-oil
- www.independent.co.uk/life-style/palm-oil-health-impact-environment-animals-deforestation-heart
- metro.co.uk/2018/04/10/palm-oil-bad-7455547/
- www.onegreenplanet.org/vegan-food/is-palm-oil-good-for-your-health/
- www.scirp.org/journal/PaperInformation.aspx?PaperID=86339
- www.theguardian.com/environment/2018/jun/26/palm-oil-disastrous-for-wildlife-but-here-to-stay
- www.saynotopalmoil.com/
- www.webmd.com/food-recipes/news/20170209/palm-oil-the-new-fat-under-fir
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta